/nginx/o/2022/09/28/14863279t1ha297.jpg)
- 2020. aastal tehtud uurigute järgi oli vesi puhas napilt kolmandikus kaevudes
- Bioloogiline reostus pole minevikupärand, vaid reaalajas inimtekkeline
- Energiavõsaväljakute abil saaks reovett korralikult puhastada ja lisaks biomassi kütteks
Uuringute järgi vastab ainult kolmandik hajaasustuse kaevuveest puhtusenõuetele. Sarnaselt kodude soojustamisega võiks aidata inimestel teha investeeringud reovee paremaks käitlemiseks või lausa bioväärindamiseks, kirjutab hüdrotehnikainsener Jaak Reinmets.
Me ei saa oma joogivee rikkumises süüdistada eelnenud aegu. Tõvestavad mikroorganismid elavad põhjaveekihis kuni 100 ööpäeva, erilistes oludes maksimaalselt aasta.
2020. aasta augustis valmis Keskkonnainvesteeringute Keskuse juhtimisel keskkonnaministeeriumi tellitud uuring, mida tutvustati ka meediaväljaannetes (Ain Alvela, «Suure osa maarahva joogivesi ei vasta nõuetele», Postimees 8.10.2020). Uuringu järgi oli 71 protsenti hajaasustuse kaevudest saastunud ja samuti leidus joogivees haigust tekitavaid baktereid.
Uuringu koostasid kaheksa ettevõtet, mille hulka kuulusid terviseamet ja kaks kõrgkooli. Uuring haaras 998 omaveevärki Eesti eri asukohtadest, mistõttu saab eeldada, et see andis meile hea ülevaate Eesti põhjavee olukorrast. Oletati, et salvkaevude üks saastaja on inimeste väljaheited.
See ei ole minevikupärand
Nüüd on uuringu koostamisest möödunud kaks aastat. Kahjuks ei ole seni avalikustatud ühtegi ettepanekut ega soovitust, kuidas olukorda, mida võiks nimetada põhjavee suhtes katastroofiliseks, muuta. Põhjavesi on iga riigi rahvuslik rikkus, mida peab hoidma ja kaitsma järeltulevatele põlvedele.
Meil ilmub hulgaliselt artikleid, milles arutleme maailmas toimuvate keskkonnaprobleemide ja keskkonna halvenemise teemal. Aga me räägime liiga vähe sellest, et meil Eestis joob suur osa rahvast reostunud ja haigust tekitavaid baktereid sisaldavat joogivett.
On palju häid artikleid metsade lageraiete kohta. Nende artiklite teema on õige, aga põhjavee reostuse probleem on tunduvalt tõsisem. Metsad taastuvad aja jooksul, aga rikutud põhjavee taastamine on tunduvalt kallim ja enamasti võimatu.
Selle artikliga tahangi algatada mõttevahetust reovee imbsüsteemide teemal.
Jaak Reinmets (70)
/nginx/o/2022/09/28/14863310t1h3cac.jpg)
- Sündinud Siberis.
- Lõpetas 1970. aastal nüüdse Kuressaare ühisgümnaasiumi füüsika-matemaatika eriklassi ja 1975. aastal tollase Eesti Põllumajanduse Akadeemia veemajanduse osakonna hüdrotehnikainsenerina.
- Hiljem omandas seitse kutsetaset sadamate projekteerimises ja ehitamises, seitse kutsetaset kanalisatsiooni ja veevarustuse ehitamises ning kutsetunnistuse maaparanduses.
- Töötas põllumajandustehnika süsteemis ja võitis mitu vabariiklikku uue tehnika alast konkurssi.
- Suurimaks tunnustuseks peab seda, et ENSV ühe tuntuima ettevõtte Desintegraator juht tehnikadoktor Johannes Hint kutsus ta enda juurde tööle. Suured plaanid katkestas Hindi arreteerimine 1981. aastal poliitilistel põhjustel. (Johannes Hint suri Tallinnas Patarei vanglas 1985. aastal. Ta rehabiliteeriti postuumselt 1989. aastal.)
- Koos ettevõttega Monoliit võitnud hulga keskkonnakaitseliste lahendustega rahvusvahelisi konkursse.
- Aktiivne kaitseliitlane.
Kuni iseseisvuse taastamise alguseni olid reovee käitlemisel kindlad nõuded. Majapidamistes tekkiv reovesi oli vaja juhtida ühiskanalisatsiooni või koguda kogumismahutisse ja viia lähimasse reoveepuhastisse.
Ootamatult hakati meil reoveepuhastuse nime all propageerima reovee imbsüsteeme ja pinnasfiltreid. Ka seadused suhtuvad soosivalt reovee pinnasesse ehk põhjavette juhtimisse.
Alla viie kuupmeetri heitvee immutamiseks ööpäevas peab olema võimalik võtta proove ainult pinnasesse juhitavast reoveest. See, mis toimub pärast reovee maasse imbumist, kas ja kuidas reovesi puhastub, kas see kujutab ohtu põhjaveele ja loodusele, selle kontrollimist seadus praegu ette ei näe. Samuti loeb seadus pinnasfiltri ja analoogsete reoveepuhastite toimimisajaks vähemalt 15 aastat.
Suur või väike kogus?
Kujutagem ette looduslikku pinnast suhteliselt väikesel alal, kuhu on viieteistkümne aasta jooksul juhitud igal aastal kuni 1800 kuupmeetrit reovett. See on kokku üle paarikümne tuhande kuupmeetri. Väikese maa-ala all tuleb mõista imbsüsteemide infoteatmike soovitusi, et ühepereelamu reovee immutusalaks piisab paarikümneruutmeetrisest territooriumist. Kusjuures reovee immutamisel peab seaduse järgi olema pinnasfiltri ja põhjavee kõrgeima taseme vahe vähemalt 1,2 meetrit. Ainult 1,2 meetrit!
Oleks huvitav lugeda seadusi välja töötanud ametnike või teadlaste põhjendusi, millist reovee puhastusefekti saab loota, kui reovesi läbib minuti jooksul pinnasfiltrite reklaamjoonistel kujutatud 1,2 meetri paksuse killustiku või kruusakihi. Kui 1,2-meetrist pinnasekihti läbivad igas kuus sajad kuupmeetrid reovett, siis on see imbpeenar juba mõne kuuga muutunud haisvaks pinnavormiks, millest lekib inimesele ohtlikke mürkaineid ja haigust tekitavaid mikroobe.
Reovee immutamisega oleme rikkunud tohutult Eestimaa olulist loodusvara ehk maapõues asuvat pinnast.
Küsimust tekitab ka imbsüsteemi ja salvkaevude vaheline suhteliselt lühike, enamasti alla 100-meetrine kaugus. Ja nõue, et omapuhasti peab asuma joogiveekaevu suhtes allanõlva ning põhjavee liikumissuuna suhtes allavoolu. Aga mis saab naabrimehe kaevust? Ja mis toimub lumesulamisperioodi või suurte sadude ajal? Tean oma talu näitel, et selliseid perioode on aastas tihti, kui kaevuvee tase tõuseb maapinna tasemeni ja siis ei saa rääkida mingist põhjavee allavoolu liikumise suunast.
Tõvestavad bakterid võivad pinnases elada ja olla elujõulised maksimaalselt aasta, kuid samas võivad nad edasi areneda ja uusi tüvesid välja arendada. Selle ajaga läbib reovesi koos selles olevate mikroobidega ka kõige raskema läbitavusega pinnasekihtides pikki vahemaid. Seda ka piirkondades, mida käsitletakse põhjavee suhtes kaitstuna.
Bioväljaku erinevus võrreldes immutussüsteemiga
/nginx/o/2022/09/28/14863315t1h285c.jpg)
Tartu Ülikooli Türi kolledži ja OÜ Aqua Consult Baltic koostöös valminud teabevihikus soovitatakse kasutada immutussüsteemi ning sealjuures on põhjendatult keelatud põõsaste ja puude istutamine immutusväljakule, sest nende juured võivad rikkuda torustikku. Bioväljakute süsteem seevastu kasutab taimi reovee ja pinnase puhastamiseks ära.
Peamised erinevused immutussüsteemiga võrreldes on bioväljakul järgmised:
- vee juhtimiseks kasutatakse enamasti kruusa või killustikukihte või -peenraid. Reovee juhtimiseks on bioväljakute alguses ja lõpus ainult jaotuskraav või jaotustorustik. Kui on torustik, siis see peab samuti olema juurte eest kaitstud;
- talvede ja eri vegetatsiooniperioodide tõttu on parem, kui kõrvuti on erinevate taimekooslustega bioväljakud, mida kasutatakse eri aastaaegadel. On taimi, mis koguvad talvel juurtesse ning risoomidesse toitaineid, ja nõnda toimub reovee puhastus koos pinnases elavate mikroorganismidega;
- on hea, kui bioväljakul toimub veetaseme reguleerimine ehk talvekuudel tõstetakse bioväljaku veetaset. Maapind ei külmu jää alt nii palju läbi, jää pealt on hea teha bioväljaku korrastustöid ning vajadusel saab teha kuivanud rohumassi eemaldamist ja raietöid. Maa-aluses mittekülmunud pinnases toimub reovee puhastus mikroorganismide ja väljakule paigutatud materjalide abil;
- kõige tähtsam on, et bioväljak – nii põhi kui ka küljed – oleks vähemalt 1,5 meetri sügavuselt eraldatud loodusliku savikihi või tehismaterjaliga.
Reovee immutamisega oleme rikkunud tohutult Eestimaa olulist loodusvara ehk maapõues asuvat pinnast. Hüdrotehnikainsenerina olen korduvalt näinud, milliseks on muutunud looduslik pinnas, kui seda on läbinud reovesi lühikese aja jooksul. Rääkimata sellest, et reoainete lagunemisel tekivad toksilised ühendid, mis omakorda vähendavad pinnasfiltrite puhastusefekti ja reostavad põhjavett uute mürgiste ainetega.
Omaette teema on mitteametlikud reovee imbsüsteemid, mida on peaaegu igas külas ja mille rajamisel on välditud keskkonnaametkondade soovitusi ja nõudeid. Ometi saab tinglikult väljendudes reovett isegi väärindada, selle asemel et põhjavett rikkuda.
Lahtiütlus, isiklikult
Pisut määras käesoleva kirjatöö laadi see, et mind on sageli süüdistatud, et olen 1992. aastal rajatud nii Eesti, Baltikumi kui ka Põhjamaade esimese looduslähedase reoveepuhasti projekteerija ja ehitajana kaasvastutav looduslähedaste reoveepuhastite tekkimistes.
Saime omal ajal koos Aleksander Heintaluga (1941–2015, rahva seas tuntud Vigala Sassina) rahvusvahelist uudsust tõendava leiutistunnistuse enda meetodile. Tema teene seisnes reoveepuhastuseks sobivate ökosüsteemide ja taimekoosluste väljatöötamisel.
/nginx/o/2022/09/28/14863309t1h264a.jpg)
Meie ettevõte Monoliit suhtus reoveesse kui toormesse, mida ei maksa ega tohi enne puhastamist maasse immutada ja sellega loodust reostada, vaid põhjavette immutamise asemel saab reovett kasutada saaduste, sealhulgas puidu kasvatamiseks. Reoveepuhastuses saab kasutada kuni 70 taimest koosnevaid ökosüsteeme, mille koosseis oleneb reovee iseloomust ja kohalikest tingimustest.
Samas tuleb suhtuda looduslikesse protsessidesse austavalt ning muuta reovesi lihtsate ja odavate lahendustega organismidele ja taimedele omastatavaks. Meie kliimat arvestades võiks eelpuhastuses osaleda ka lihtne õhustuskamber, mida saab panna tööle siis, kui looduslik isepuhastus ei suuda reovett täielikult puhastada, näiteks talvekuudel või bioväljaku käikuandmise esimestel aastatel.
Reoveepuhastuses saab kasutada kuni 70 taimest koosnevaid ökosüsteeme, mille koosseis oleneb reovee iseloomust ja kohalikest tingimustest.
Väiksemate vooluhulkade korral, näiteks ühepereelamutes, saab kasutada taimi, kes koguvad talvekuudel oma juurtesse ja risoomidesse toitaineid ning siis saab õhustuskambrist loobuda.
Igasuguste looduslähedaste reoveepuhastite puhul on kohustuslik isoleerida maa-ala, kus toimuvad looduslikud puhastusprotsessid, loodusliku saviekraani või tehismaterjaliga. Ja mitte ainult maa-ala põhi, vaid ka küljed, arvestades põhjaveetaseme kõikumisi.
Omaette teema on bioväljakutel taimedesse kogunevad mürgised ühendid ja raskmetallid. Aga tänapäeval on võimalik loobuda majapidamises mürgistest ja ebatervislikust ainetest või kasutada neid kogustes, mille tulemusel kujutab pere olmereovesi endast taimedele sobivat ja kasulikku väetisevett.
Mõistagi tuleb arvestada, et taimed, pinnas ja pinnases elavad mikroorganismid ei ole kõikvõimsad. Nende kasutamine reoveepuhastuses halvendab nende elutingimusi, mistõttu reoveepuhastuseks loodav ökosüsteem, selle koosseis ning looduslik asukoht peavad moodustama ühtse orgaanilise terviku.
Sama oluline on reoveepuhastuses kasutatavate puude perioodiline raie ja kõdunenud taimede eemaldamine.
Hind ja vaev, kaks ühes
Meil on kogemus ühest Tallinna läheduses asuvast looduslikust reoveepuhastist, kus aastaid oli bioväljakutel kasvanud biomass eemaldamata jäänud ja mädanevat rohumassi sisaldavad veed jõudsid puhastusväljaku veeproovi kaevu.
Ometi saab bioväljakutega luua lausa kauneid loodusvaateid. Tänu toitaineterikkale ja ainult pinnases liikuvale reoveele kasvab bioväljakutel liigirikas ja tihe taimekooslus ja tekib kaitstud ja armastatud elamispaik loomadele ja lindudele.
/nginx/o/2022/09/28/14863313t1hb6e9.jpg)
Talupidamise ja maakodu tunnus on põlvkondadeülene järjepidevus. Isalt pojale või emalt tütrele pärandatav talu või maakodu peab looma tervislikud elutingimused paljudeks inimpõlvedeks. Seetõttu on arusaamatu, miks rikume ja reostame pöördumatult ühe inimpõlve jooksul sajanditeks joogivee ja kümnete meetrite sügavuselt kodu pinnase.
Ei ole saladus ja tean peresid, kes on reovett ja virtsa kasutanud aastakümneid aiakultuuride väetamiseks. Keskmine puu vajab aastas umbkaudu 5000 liitrit vett ja miks mitte kasutada puude kasvatamisel koduses majapidamises tekkivat ning ohtlikke aineid mitte sisaldavat reovett. Kui reovesi juhitakse väikestes kogustes ja kontrollitult taimede juuretsooni ning marjade ja puuviljade valmimiseni on veel piisavalt aega, kujutab selline reovesi endast taimedele kasulikku väetist. Samuti on selliselt reovett kasutatavate perede salvkaevude vesi puhas.
Talupidamise ja maakodu tunnus on põlvkondadeülene järjepidevus.
Puitu kasvatava bioväljaku ehk energiavõsaväljaku rajamine on isolatsioonimaterjalide kasutamise tõttu küll mõnevõrra kallim kui reovee imbväljakute rajamine, kuid võttes arvesse puidu kasvatamisel tekkivat tulu, reovee kasutamise võimalust aiakultuuride väetamiseks ja puhta joogivee olemasolu oma kaevus, siis ületab saadud tulu energiavõsaväljaku ehitamisega seotud hinnavahe. Eluringi terviklikkust on raskem Exceli tabelisse panna kui ühte lõiku sellest.
Aastatel 2015–2021 on Eestis kulutatud põhjavee seisundi kaitseks 458 miljonit eurot ja loodetavasti toetused jätkuvad. Põhjavett kaitsvate ja puitu tootvate bioväljakute rajamismaksumused moodustaksid sellest väga väikese osa, rääkimata energiamajanduse abistamisest.
Viimastel aastatel pole suudetud ära kasutada kaugeltki mitte kogu võimalikku Euroopa Liidu raha. Miks mitte kasutada vaba raha põhjavee kaitseks, toetades inimesi, kes soovivad rajada looduskeskkonnast isoleeritud reovett kasutavaid puiduistandusi?
Riik toetab rahaliselt inimesi energiaprobleemide lahendamisel. Kas ei võiks samal moel aidata inimesi, kes põhjavee reostamise asemel rajavad energiavõsaväljaku, mis leevendab ka kütteprobleeme?
KOMMENTAAR
Ministeeriumiametnik: ühisveevärgiga liitumine tagab vee kvaliteedi
/nginx/o/2022/09/28/14863314t1hea8f.jpg)
Keskkonnaministeerium on põhjavee kvaliteedi uuringu tulemused avaldanud oma kodulehel. Uuring sisaldab muuhulgas ka terviseameti koostatud infolehte Ida-Virumaa kaevuomanikele ja juhendit kaevude joogivee terviseohutuse tagamiseks . Uuringu tulemusi on kasutatud mitmel kohalikele omavalitsustele mõeldud teabepäeval ja seminaril.
Uuringu üks oluline järeldus oli, et väga sageli oli joogivesi rikutud sama kinnistu või naabruskonna puuduliku reoveekäitluse tõttu. Lagunenud või puudulikult kavandatud kogumismahutitest, septikutest ja käimlatest oli reostus läinud lähikonna salvkaevudesse. Reovee kohtkäitlust ja äravedu oma haldusterritooriumil ohjavad kohalikud omavalitsused, kinnitades selleks kohtkäitluse ja äraveo eeskirjad ning seades nõudeid omapuhastitele. Lisaks sellele kohalikud omavalitsused ka kontrollivad kohtkäitluslahenduste seisukorda. Keskkonnaministeerium on avaldanud oma kodulehel vastavad kontrolljuhised ning sellekohaseid kontrollvisiite on tehtud kohalike omavalitsuste ja keskkonnaameti järelevalve osakonnaga koostöös näiteks projekti LIFE IP CleanEST raames.
Peale puuduliku reoveekäitluse oli uuringu järgi üks levinud probleem ka avariilised ja hooldamata kaevud. Sellest tulenevalt on terviseamet avaldanud oma kodulehel info kaevude puhastamise kohta.
Elanikkonna varustatust kvaliteedinõuetele vastava joogiveega aitab parandada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamine kanaliseerimata aladele ning elanike liitumine rajatud taristuga. Keskkonnaministeerium on suunanud Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetusi SA Keskkonnainvesteeringute Keskus kaudu ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitaristuga liitumiseks. Toetuste abil on ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemidega liitunud üle 17 000 elaniku, kellest enam kui 8000 elanikku liitus pärast 2021. aastat. Eraisikute liitumise toetusmeetme eelarve oli 17 miljonit eurot.
Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide ehitamist ja rekonstrueerimist alla 2000 ie reostuskoormusega reoveekogumisaladele toetatakse SA Keskkonnainvesteeringute Keskus keskkonnaprogrammist. Samast programmist toetatakse ka jääkreostuse likvideerimist. Joogivee kvaliteedi uuringu tulemusel muutis keskkonnaministeerium programmi reeglistikku, tehes abikõlblikuks ka jääkreostusest tingitud mõjude leevendamiseks vajalikud tegevused, sh puurkaevu või ühisveevärgi rajamise kinnistule, kus erakaevu vesi on rikutud jääkreostusobjektilt pärinevate ohtlike ainetega.
Individuaalsete puurkaevude ja reovee kohtkäitlusrajatiste ehitamiseks on toetusi jagatud rahandusministeeriumi koordineeritava hajaasustusprogrammi kaudu.