Läänemeremaad on pärast 24. veebruari riigikaitsele täiendavalt kokku eraldanud üle 120 miljardi lisaeuro ning Poola ja Leedu on võtnud sihiks kaitsekulu püsiva tõstmise tasemele kolm protsenti SKTst. Üllatuslikult on kaitsekulu kasvatamisel sabassörkijate rollis seekord hoopis jõukad heaoluriigid Norra, Rootsi ja Taani. Julgeolekulisi arenguid arvestades on viimane aeg meie Skandinaavia sõpru sõbralikult müksata, kirjutab toimetaja Meelis Oidsalu.
Tellijale