Skip to footer
Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar
Saada vihje

INIMENE JA LOODUS Mihkel Kunnus: mehed, mis teil viga on?! (6)

Fookuse «Inimese ja looduse» toimetaja Mihkel Kunnus.
  • Uut «Hääletut kevadet» ei pandud eriti laialt tähele
  • Seni ohutuks peetud laiatarbekemikaalidel on ilmnenud ränk kõrvalmõju
  • Mehed demaskuliniseeruvad muu hulgas keemiareostuse mõjul

Üha ärevamad ja monomaanilisemad ajad ei võimalda pöörata piisavalt tähelepanu natukegi pikemaajaliselt ilmnevatele negatiivsetele trendidele, näiteks üha kasvavale üldisele keemiareostusele. See aga mõjutab kumuleeruvalt arengubioloogilisi protsesse, sealhulgas inimese reproduktiivvõimekust, kirjutab toimetaja Mihkel Kunnus.

Käesoleva Fookuse teemavalikut suunas ümmargune tähtpäev, nimelt 27. septembril möödub 60 aastat Rachel Carsoni «Hääletu kevade» ilmumisest. «Raamatu ilmumine lõhkas pommi,» kirjutab looduskaitsja Aleksei Lotman. «Carson andis tunnistusi president John F. Kennedy teadusnõukoja ees, mille tulemusel valmis «Hääletu kevade» peamisi järeldusi toetav raport.»

«Hääletule kevadele» mõeldes hüppas minu teadvusesse Shanna Swani nimi. Kiire guugeldamine näitas, et see kõrvutus on kõike muud kui originaalne. Ka tema kirjutas sarnase raamatupommi, aga küllap seetõttu, et see ilmus aastal 2021 ehk sootuks teistsuguses ühiskondlikus ärevusfoonis kui Carsoni oma, seda pauku laiem ühiskondlik teadvus ei kuulnud. Või kui kuuliski – sest meedia andis ka pandeemiaajal parima –, siis unustas kohe, sest koroonapandeemia akuutsus tõrjus kiirelt kõrvale hoiatuse, mille fataalsemad stsenaariumid jäävad veel paari aastakümne kaugusele.

Plastikute lisaained muudavad mehi üha viljatumaks. Trend on globaalne, aga kõige teravam kõige arenenumates ühiskondades.

Pandeemia polnud kaugeltki vaibunud, kui juba võttis alarmeerivalt tuure üles leevendusmeetmete kõrvalmõju – inflatsioon. Ja siis ründas Venemaa. Reaalsete pommide plahvatused varjutasid kiirelt metafoorsete pommide kaja.

Shanna Swani ja Stacey Colino raamatu esikaas.

New Yorgi Mount Sinai Icahni meditsiinikooli keskkonnameditsiini ja rahvatervise professori Swani mullu ilmunud raamat «Count Down: How Our Modern World Is Threatening Sperm Counts, Altering Male and Female Reproductive Development, and Imperiling the Future of the Human Race» («Mahaloendus: kuidas tänapäeva maailm ohustab seemnerakkude hulka, muudab meeste ja naiste reproduktiivset arengut ning seab ohtu inimkonna tuleviku») sobib hästi «Hääletu kevade» kõrvale, sest ka tema näitab ohtratele andmetele tuginedes, et mõnedel seni ohutuks peetud laiatarbekemikaalidel ilmneb ootamatu ja ränk kõrvalmõju. Ühe toorelt lihtsustava lausega: plastikute lisaained muudavad mehi üha viljatumaks. Trend on globaalne, aga kõige teravam kõige arenenumates ühiskondades.

Väga hea kiirülevaate «meessooga 20. sajandil toimunud sügavatest bioloogilistest muutustest» saab meestearst Margus Punabi loost «Kust tulevad pehmed mehed ehk uue maskuliinsuse bioloogilisest baasist» (Postimees 3.03.2018). Sellest saab palju viiteid ja fakte (meessoo bioloogilisest allakäigust), kuid nagu autor ka ise ütleb: nende bioloogiliste muutuste põhjused jäävad liiga laia teemana tema kirjatükist välja.

Mehe spermatosoidide arvu mõjutab tema ema rasedusaegne hormoonide tase.

Jah, nende põhjuste teaduslik lahtikirjutamine on väga töömahukas ja tulemus on isegi populariseerivas vormis õige tüse – Swani teos on 300-leheküljeline. Ometi peaks see raamat «mõjuma äratuskellana» (Bijal P. Trivedi, The New York Times Book Review 5.03.2021). Nagu Carsoni raamat mõjus omal ajal.

Kapitaalse elektrisõltuvuse kõrvalmõjusid pole hetkel viisakas mainidagi, aga kogu maa kemiseerimise kõrvalmõjud annavad samuti üha teravamalt tunda.

Hästi on teada Lenini innustav valem, mille järgi Nõukogude võim pluss kogu maa elektrifitseerimine annab tulemuseks sotsialismi. Vähem on teada, et Hruštšov arendas seda valemit edasi ning lisas sinna kogu maa kemiseerimise (ja siis olla tulemuseks lausa kommunism).

Kommunismiehitajate suureks meelehärmiks osutusid vaba kapitalistliku maailma meetodid õnnevalemi materialistlike komponentide realiseerimisel edukamaks. Kapitaalse elektrisõltuvuse kõrvalmõjusid pole hetkel viisakas mainidagi, aga kogu maa kemiseerimise kõrvalmõjud annavad samuti üha teravamalt tunda. Võrrandi teise poolde on kommunismi asemel üha ignoreerimatumalt ilmumas hoopis rasvumine ja depressioon ning keemiline kastreerumine.

Pluss kemiseerimine!

Rakvere rajooni aktiiv pidas nõu.

«Homme arutab EKP Rakvere Kolhoosi- ja Sovhoositootmise Valitsuse Komitee aktiiv NLKP Keskkomitee detsembripleenumi otsust ja kavandab ülesanded 1964. aastaks. Oma mõtteid ja muljeid jagavad NLKP Keskkomitee detsembripleenumi tööst osavõtjad EKP Rakvere Kolhoosi- ja Sovhoositootmise Valitsuse Komitee sekretär sm. Keer ja Põdrangu sovhoosi peaagronoom sm. Zäuram. Aktiivi nõupidamise juhtmõtteks on: «Kommunism – see on kogu maa elektrifitseerimine ja kemiseerimlne.»»

Punane Täht, 16.01.1964

Kommentaarid (6)
Tagasi üles