VÕIM JA JULGEOLEK ⟩ Eksperdid: «NATO sisemere» juttudel võivad olla soovimatud tagajärjed

Teine maailmasõda Läänemerel kestab veel. Sinna on uppunud või uputatud üle miljoni tolleaegse miini, millest kahjutustada on suudetud vaid mõni tuhat. Foto: Eesti merevägi

Soome ja Rootsi NATOga liitumise eel on poliitikute ja valitsusametnike suust kõlama jäänud Läänemere kui «NATO sisemere» või «NATO järve» kontseptsioon. Kuigi selliste avaldustega soovitakse ilmselt tõsta liitlaste teadlikkust Läänemere kaitse võimepuudujääkidest, hoiatab Ühendkuningriigi juhtiv kaitsemõttekoda RUSI säärase käsitluse kahjulikkuse eest. Neid hoiatusi tasub võtta tõsiselt.

Läänemere iseärasusena on peale kitsuse (keskmiselt 190 kilomeetrit lai) nimetatud talvel toimuvat ulatuslikku külmumist, mis piirab talvist liikumisvabadust. Samal ajal raskendab vete varieeruv soolsus allveelaevadevastast sõda, mistõttu on allveelaevade rünnakuid raskem ära hoida, hoolimata mere suhteliselt madalast keskmisest sügavusest (52 meetrit).