Erko Jakobson: Maa kosmilised tsüklid praegu jahutavad meie koduplaneeti

Erinevatel orbiitidel liigub Maa ümber kuni 300 000 mitmesugust objekti. Foto: ESA

Kõik tsüklid on tingitud millegi pöörlemisest või tiirlemisest. Näiteks tiirleb Maa ümber Kuu, perioodiga ca 27 päeva. Aga vaatame nüüd Maad ennast.

A. Maa pöörlemine ümber oma telje, sellega kaasneb öö ja päeva vaheldumine perioodiga 24 tundi ning loodeid põhjustavate jõudude ilmnemine perioodiga 12 tundi.

B. Maa tiirlemine ümber Päikese sagedusega 365,25 päeva ja sellega kaasneb aastaaegade vaheldumine.

C. Pretsessioon: Maa telg pretsesseerib (see on nagu vurri tuikumine – toim) perioodiga 25 700 aastat. Selle ajaga «joonistab» Maa telg tähistaevasse ringjoone, kusjuures telje siht muutub selle jooksul peaaegu 47°.

 

D. Nutatsioon: Maa pöörlemistelg on Päikese ümber liikumise orbiidi tasapinna (tiirlemistasapinna ehk ekliptika) suhtes kaldu ja see kaldenurk muutub 22,1° ja 24,5° vahel. Muutumisperiood on 41 000 aastat. Praegune kaldenurga ligikaudne väärtus, ε ≈ 23,44° = 23°26’24’’, Järgneva 8000 aasta jooksul toimub kaldenurga kahanemine, mis tähendab pisut väiksemaid erinevusi suve ja talve vahel, eriti polaarpiirkondades.

E. Maa orbiidi ekstsentrilisuse (väljavenitatuse, lopergususe – toim) muutumise peamise periood on 413 000 aastat, teised komponendid 95 000 ja 125 000 aastat. Selle muutumise põhjustavad peamiselt Jupiteri ja Saturni gravitatsioon.

Kolme viimast nimetatakse Milankovići tsükliteks ja nendega selgitatakse jääaegu. Praegune kliimasoojenemine pole aga seotud Milankovići tsüklitega. Ainult neid arvestades peaks praegu toimuma õrn jahenemine.

Kas praegune inimtekkeline kliimasoojenemine suudab kompenseerida ka järgmise Maa orbitaalparameetrite muutustega kaasnema pidava jääaja, selle kohta puudub teadlastel veel üksmeel.

Kas praegune inimtekkeline kliimasoojenemine suudab kompenseerida ka järgmise Maa orbitaalparameetrite muutustega kaasnema pidava jääaja, selle kohta puudub teadlastel veel üksmeel. Kuid meeles peab pidama ajaskaalat, suurusjärkegi, mille raames diskuteeritakse.

Järgmise jääaja alguse suhtes teadlastel ühist ja selget arusaama pole ning väljakäidud arvud varieeruvad üldiselt vahemikus 1500 – 60 000 aastat. 1500 aasta pärast võib tulla väike jääaeg, kuid selle kompenseerib praegune kliimasoojenemine kindlasti ära, järgmise 30 000 aasta jooksul päris jääaega pigem ei tule.

Maa orbitaalparameetrite muutused põhjustavad päikeseenergia jaotuse muutuseid nii piirkondade kui ka aastaaegade vahel, aga seda kõike omas tempos.