MAA JA RAHVAS ⟩ Tiit Kärner: Ka roherevolutsioon võib oma lapsi süüa

Hõberemmelga kaitsjad Õismäel viis aastat tagasi. Foto: LIIS TREIMANN /PM/SCANPIX BALTICS

Kliima soojenemine, liustike ja polaarjää sulamine on vastuvaidlematu. Inimkonna panus sellesse samuti, ehkki selle määr vajab veel väljaselgitamist. Selle olukorra seni pakutud lahendused aga kannavad endas lammutava hoogtöö pitserit, hoiatab füüsik Tiit Kärner.

Nii nagu kogu läänemaailm, nõnda peab ka Eesti selgusele jõudma, mida me paljuräägitud rohepöördega õieti saavutada tahame. Kui me ikka tahame midagi saavutada ega kiida lihtsalt kohusetundlikult kaasa järjekordsele moeideoloogiale. Viimasel juhul võib karta küll ohtralt lammutamist, kuid vähe või üldse mitte ülesehitamist. Oleme seda liigagi palju näinud.

Oma mälestuste 3. osas («Riigikogu ja Eesti Panga aastad») meenutab Uno Mereste, kuidas ta koolipoisina Saksa okupatsiooni ajal Tallinna täikalt ostetud Marxi «Kapitali» abil püüdis kommunistide poolt kuulutatud «uue ühiskonnakorralduse» olemust mõista. «Raamatus oli pikalt ja üksikasjalikult kirjeldatud, kui ülekohtune ja halb on kapitalistlikuks nimetatav ühiskonnakord, kuidas see on tekkinud ja arenenud niikaugele, et on määratud hukkuma. Kuidas aga pärast seda, kui kapitalism on juba hukkunud, peaks majandust korraldama, sellest ei leidnud ma mitte ridagi.»