R, 9.12.2022

INIMENE JA LOODUS ⟩ Mihkel Kunnus: tule Maa peale tagasi, miljardär!

Mihkel Kunnus
, Fookuse «Inimese ja looduse» toimetaja
Mihkel Kunnus: tule Maa peale tagasi, miljardär!
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 4
Fookuse «Inimese ja looduse» toimetaja Mihkel Kunnus.
Fookuse «Inimese ja looduse» toimetaja Mihkel Kunnus. Foto: Margus Ansu
  • Kaugtulevikuvaate teeb ohtlikuks selle levik mõjukate hulgas
  • Fantaasia tuleb odavalt kätte, kui endale ei pea detailidega tüli tegema
  • Perspektiivitunne on poliitilistes valikutes üks määravamaid

Kaugtulevikuvaate problemaatilisus pole selle (kvaasi)religioossuses, vaid selles, et see teeb paljudel mõjukatel inimestel hõlpsaks oleviku ja lähituleviku probleeme eirata, kirjutab toimetaja Mihkel Kunnus.

Käesolev «Inimene ja loodus» heidab pilgu kvaasireligioossele liikumisele, mida võib eesti keeles nimetada kaugtulevikuvaateks (inglise keeles longtermism). Ülevaate sellest annab Tartu Ülikooli politoloogiaharidusega Jaak-Kristian Sutt, väsimatu keskkonnateemaliste uudiste vahendaja, kes sotsiaalmeediamaailma keskkonnasäästjate hulgas tutvustamist ei vaja.

Rasvumine on haiguste oluline riskitegur.
Rasvumine on haiguste oluline riskitegur. Foto: Shutterstock

Kaugtulevikuvaadet võiks kujundlikult nimetada anoreksiaks rasvumisepideemia ajal. Ses mõttes, et tegu on samuti ohtliku nähtusega (nagu anoreksia on) ning samuti seisneb selle ohtlikkus liialdusse võimendunud vastandtendentsis nähtusele, mis on samuti reaalne, massiline ja ohtlik (nagu rasvumisepideemia on).

Kõige laiemas plaanis on ju keskkonnakollapsi põhjus inimkonna lühinägelikkus.

Kõige laiemas plaanis on ju keskkonnakollapsi põhjus inimkonna lühinägelikkus, kuid kaugtulevikuvaade tõstab pilgu nii kõrgele ning suunab selle sellistesse kaugustesse, et inimlikku mõõtkavasse jäävad ohud ja hinnalipikud jäävad vaateväljast välja.

Leibnizi ülikooli filosoof ja kaugtulevikuvaate uurija Émile P. Torres nimetab kaugtulevikuvaadet lausa kõige ohtlikumaks ilmalikuks usutunnistuseks. Eks ohtlikkus tulene ikka sellest, et see vaade on paeluv nii mõnelegi mõjukale investorile-visionäärile. Elon Musk on siin ehk kõige ikoonilisem nimi (sellise hoiaku väljakujunemises on midagi ootuspärast, sest mis visionäär see ikka on, kes visioneerib lähituleviku piires).

Fantaasia tuleb odavalt kätte, kui endale ei pea detailidega tüli tegema.

Ulme ei asenda reaalteadust

Fantaasia tuleb odavalt kätte, kui endale detailidega tüli ei pea tegema. Eesti füüsik Riho Nõmmik, kes uuris üle poole sajandi kosmilisi kiirgusi, on üsna detailselt ja matemaatiliselt populaarteaduslikuski vormis selgitanud, miks ja kuidas on kosmos erakordselt eluvaenulik ning kui eriline on Maa oma elu kaitsvate sattumustega («Koloniseerime kosmose. Laipadega?» (Akadeemia nr 10, 2020). «Ulme ei asenda reaalteadust» on tema artikli moto ning selle lõpuosast võib leida vabas sõnastuses moraalse hoiaku, mis vastandub üheselt kaugtulevikuvaatele:

«Kosmose vallutamine ja baaside ehitamine oleks inimkonna ajaloo suurim lollus ja Maa niigi piiratud ressursside raiskamine, ilma et sealt mingisuguseid ressursse vastu saadaks. See mitte ei pikenda, vaid lühendab inimkonna eksistentsi. Saata kosmose vallutamiseks sinna inimesi ja neid selleks innustada on moraalne kuritegu.»

Demokraatia on vaese mehe õlekõrs oma fantaasiate järgi elamiseks.

Kaugtulevikuvaate järgi on Maal konutamisega piirdumine inimese kosmilise (loe: jumaliku) potentsiaali raiskamine ehk omakorda moraalne kuritegu. Samuti pole raske ette kujutada lehelugejat, kes peab lahjemat sorti moraalseks kuriteoks sedasorti vaidlust ajal, mil inflatsioon möllab, energiahinnad rallivad ja vene orkid märatsevad Ukrainas.

Elon Musk särgiga, millel olev kiri kutsub Marsi vallutama.
Elon Musk särgiga, millel olev kiri kutsub Marsi vallutama. Foto: Adrees Latif/Reuters/Scanpix

Seisukoht, et keskkonna- ja kliimaküsimused tuleb praegustes oludes pausile panna, on juba päris tavaline (ohtlik lühinägelikkus). Jah, kõik oleneb perspektiivitundest, olgu pensionisambadebatt või millegi lennutamine kosmosesse. Kui aga oma fantaasiate teostamiseks puuduvad miljardid, mis Muskil ei puudu, siis ei jää muud üle kui demokraatlikult arutleda, teha häält, püüda veenda ja koguda hääli. Demokraatia on vaese mehe õlekõrs oma fantaasiate järgi elamiseks.

Probleem ei ole religioossuses

Kui nimetan kaugtulevikuvaadet kvaasireligioosseks, siis on see küllalt neutraalne kirjeldus. Kaugtulevikuvaate ohtlikkus ei seisne selle kvaasireligioossuses: sellist kraami on väga mitmesuguses vormis ja (kvaasi)religioossus tundub olevat vältimatu, niipea kui oma maailmavaates natuke kirglikumaks või süsteemsemaks minna.

Igatahes, kui mina oleks nii tark nagu Musk, siis oleksin ma palju targem.

Kosmosefüüsik Riho Nõmmik meenutab

Riho Nõmmiku teose esikaas.
Riho Nõmmiku teose esikaas. Foto: raamat

«Olen tagasi sünnilinnas. Õnn on olla siin, kus algas mu elutee, millesse mahtusid lapsepõlv Tallinnas, sõjaaegsed vintsutused, igapäevase leiva teenimine karjapoisina, kooliaastad Tartus, siirdumine Moskva Riiklikku Ülikooli, tagasipõige Tõraverre ning lõplik paikseks jäämine Moskva Ülikooli tuumafüüsika instituudis. Loodan, et minuga 82 aasta jooksul (nüüdseks juba 86 aasta kestel – toim) toimunu pakub huvi ka laiemale avalikkusele. Käsitlen sõjaaegseid sündmusi, kus saatus säästis mind kolmel korral; teadustegevust, mis sisaldas mitmekümneid kosmoseeksperimente; kosmosejaama Aragatsi mäel Armeenias; mõndagi uut teadusest; sadu teadustöid ja ettekandeid ning palju maid ja linnu, kus mul on olnud midagi teha ja öelda.»

Katkend Riho Nõmmiku teosest «Sammud kosmoses ja maa peal», Tammerraamat 2019

Märksõnad
Tagasi üles