RAHA JA MAJANDUS ⟩ Erik Aru: krüptoraha on alles alguses

Fookuse Raha ja majanduse toimetaja Erik Aru. Foto: Eero Vabamägi

• Krüptoraha hakkab vaikselt endale ka praktilisi rakendusi leidma
• Ilmselgelt vajab see valdkond aga põhjalikumat reguleerimist
• Krüptovaluutade loojate eesmärgiks oli raha, mida ei saaks jälgida

Algselt oli krüptovaluutade loojate eesmärgiks raha, mida ei saaks jälgida, kirjutab Fookuse toimetaja Erik Aru.

Aastavahetusel saab krüptorahal täis 14 aastat tuntuima krüptovaluuta bitcoin’i loomisest. Selle hind on neil aastail teinud läbi peadpööritavaid tõuse ja seest õõnsaks võtvaid langusi. Vähemalt kaheksa Nobeli majanduspreemia laureaati on nimetanud seda majandusmulliks. Legendaarne investor Warren Buffett ütles mai hakul, et ta ostaks kogu maailma bitcoin’i, kui keegi seda talle 25 dollari eest pakuks.

Bitcoini kriitikutel on ilmselt õigus. Peale selle, et väga kõikuva väärtusega, on see ka üks äärmiselt kohmakas ja energiat raiskav lahendus. See pole aga juba enam tükk aega maailma ainus plokiahelal põhinev krüptoraha. Kuigi maailma umbes 15 000 krüptovaluutadest valdav osa on pisikesed ja kasutud, leidub nende seas ka märksa asjalikuma ülesehitusega vääringuid.

Nüüd, kui krüptoraha esimene suurem buum paistab möödunud, võiks hakata lootma, et see hakkab vaikselt endale ka praktilisi rakendusi leidma. Ilmselgelt vajab see valdkond aga põhjalikumat reguleerimist.

Nüüd, kui krüptoraha esimene suurem buum paistab möödunud, võiks hakata lootma, et see hakkab vaikselt endale ka praktilisi rakendusi leidma.

Mais andis president Joe Biden reale USA agentuuridele korralduse tulle kuue kuu pärast lagedale ettepanekutega, kuidas krüptorahandust reguleerida. Ühendkuningriik teatas aprillis, et tuleb lagedale paketiga, kuidas krüptovaluutadega seonduvat korraldada. Riik plaanib saada selle valdkonna keskuseks. Austraalia, Jaapan, Kanada ja Lõuna-Korea töötavad omalt poolt välja sellealaseid seadusi.

Tuntuim hajutatud krüptovara on praegu bitcoin. Foto: Elmo Riig/Sakala

Algselt oli krüptovaluutade loojate eesmärk raha, mida ei saaks jälgida. Bitcoin on üles ehitatud nii, et anonüümsed tehingute tegijad ei tunneks vajadust mingisuguse kindla osapoole järele, keda usaldada, nagu näiteks keskpank või muud riiklikud struktuurid, mis tagavad tavapärase raha toimimise.

See anonüümsus ja piiratud võimalused krüptoraha liikumist jälgida on arvatagi regulaatoritel pinnuks silmas. Suvel kehtestas USA ka sanktsioonid lepingumonitoridele, programmidele, mille üheks eesmärgiks on krüptotehingute jälgitavust vähendada.

Suurem osa krüptovaluutadest ei toimi siiski täiesti autonoomselt, vaid neil on mingi organisatsioon, mis haldab nende tööd. Itaalia keskpanga direktor Claudia Biancotti märgib portaalis VoxEU ilmunud artiklis, et üks lahendus oleks valuutade protokollidesse sisse kirjutada mingid kontrollmehhanismid. Mõni nõuab ka seda, et ametivõimudele antaks juurdepääs krüptoraha protokollide muutmiseks. Kõigil valuutadel pole see aga võimalikki, igal juhul tekitaks see turbeprobleeme.

Suurem osa krüptovaluutadest ei toimi siiski täiesti autonoomselt, vaid neil on mingi organisatsioon, mis haldab nende tööd.

Teist võimalikku lahendust näevad keskpangad enda digitaalses vääringus, mis oleks samamoodi keskpanga kohustus nagu tavaline paberrahagi. Rahvusvaheliste Arvelduste Pank leiab oma tänavuses majanduse aruandes, et kui tavapärane krüptovaluuta pole mitte raha, vaid spekulatiivne vara, siis erinevad stabiilsed krüptovääringud, mille väärtus on seotud hariliku rahaga, pole midagi enamat kui rahasüsteemi jätk, mistõttu neil pole sellisena erilist mõtet. Sellele väidavad vastu keskpankade kriitikud, nagu nõustamisfirma Eurointelligence asutaja Wolfgang Münchau, et hoopis keskpanga digitaalrahal pole mõtet.

Üks oluline areng on kindlasti suurte tehnoloogiafirmade sisenemine finantsteenuste valdkonda. Mõnel pool maailmas ulatuvad deebet- ja krediitkaardi tasud üle ühe protsendi sisemajanduse kogutoodangust (õnneks Euroopas on need märksa väiksemad). Suurte tehnoloogiafirmade turgu valitsev positsioon tekitab aga muret, et tasud võivad veelgi kasvada.

Mine võta kinni, milline tulevik päriselt olema saab, igatahes tundub, et digitaal- ja krüptoraha on alles oma arengu algetapis.