Lauri Vahtre ⟩ Saateks uuele rubriigile

Fookuse Maa ja rahvas toimetaja Lauri Vahtre. Foto: Tairo Lutter

Maa ja rahva üle arutlemine pole mugav ajaviide, vaid see tähendab nii oma rahva kui kogu maailma kõige põletavamate küsimustega tegelemist. Pole ühtki suurt probleemi, mis läheks mööda maadest ja rahvastest, kirjutab Fookuse Maa ja rahva toimetaja Lauri Vahtre

Kuna «maa ja rahvas» on peaaegu sama kõikehõlmavad nagu kultuur ja elus, siis võib selle teemavaldkonna raamidesse paigutada peaaegu et kõike. Kui hästi pingutada, siis isegi probleemid Brasiilia rahandusega või uuemad uudised dinosauruste väljasuremisest. Tõttan kinnitama, et sellist plaani siiski ei ole. Las rahandusest kirjutada ala asjatundjad ja dinosaurustest samuti, selles rubriigis tuleb aga juttu rahvastiku- ja regionaalprobleemidest, meie identiteedist, selle kujunemisest ja tulevikuväljavaadetest ning muust sellisest. Ent teisalt on selge, et kui piirdudagi aruteludega, kes ikkagi on õige eestlane või kuidas püha Eesti muld meile jõudu annab, läheb jutt kiirelt tüütuks, eriti mõne Brüsselis käinud ja maailma näinud mehe-naise kõrvus.

Kuid maast ja rahvast saab rääkida ka teisiti kui rahvusromantilise tüütusega. Maad ja rahvad on olemas täna, homme ja ülehomme ning kõneldes Eestist ja eestlastest kõneleme me ühtlasi nüüdismaailmast, mille osa me oleme ja kus meilgi on oma töö teha. (Täpne oleks öelda, et meilgi on oma missioon, aga siin varitseb messianismi oht.) Kõik see pole mitte lihtsalt aktuaalne, vaid lausa tapvalt aktuaalne. Mis toimub Ukrainas? Üks rahvas sõdib ma maa pärast. Pole päris selge, kes on see rahvas, kes sõdib, ja mis on see maa, mille pärast sõditakse, aga sõditakse – vihaselt, raskeid kaotusi kandes ja nii et kogu maailmarahu ripub juuksekarva otsas. Katsed seda kujutada võitlusena liberaalsete vabaduste eest on halenaljakad. Sõditakse vabaduse eest. Harjuge ära, see on uus reaalsus.