Lauri Vahtre ⟩ Kumb oli enne, kas maa või rahvas?

Inimese ja maastiku suhe on armastuse-vihkamise suhe. Maaga võideldakse, aga maale lauldakse ka tundeküllaseid hümne. Vähemalt paiksete rahvaste juues, nagu meie seda juba vähemalt 3000 aastat oleme. Foto: Marko Saarm

Kas eestlased on see rahvas, kes elab Eestis, või on Eesti see maa, kus elavad eestlased? Küsimus tundub skolastilisena, kuid on tegelikult küsimisväärne ja isegi eluline, selle üle tasub arutleda, kirjutab Fookuse Maa ja rahvas toimetaja Lauri Vahtre. 

Maa ja rahvas. Harjumuspärane sõnapaar, mille osapooled käivad kokku nagu meri ja tuul või keel ja kultuur. Või kuritöö ja karistus. Või muna ja kilu. Mis tähendab, et vähemalt meie tavateadvuses, kui mitte lausa alateadvuses, on nende vahel mingi eriline side. Üks ei saa teiseta ega teine esimeseta, nad täiendavad teineteist ja nad moodustavad kahekesi midagi enamad kui kahe liidetava mehaanilise summa.

Ent muna on siiski muna ja kilu on kilu. Sama lugu maa ja rahvaga. Nad on lõpuks ka eraldi olemas, neid saab teineteisest lahutada ja seda on ajaloo jooksul ka juhtunud, nad on täiesti erineva päritolu ning iseloomuga. Mis neid siis seob? Kumb tekitab kumma? Kas maa sünnitab rahva või rahvas maa? Kas Eesti on teatud piiridega maalapp, kes siin ka ei elaks, või on Eesti see maalapp, kus elavad eestlased, kus nad siis ka ei elaks?

See küsimus võib tunduda juba mitte nagu probleem muna ja kiluga, vaid muna ja kanaga. Mis teadupärast osutab mõttetule küsimusele. Kuid küsimus maast ja rahvast pole siiski mõttetu, sel on vägagi praktilisi aspekte. Näiteks kas iga Eestis elav kirjanik on ikka eesti kirjanik? Kas Rootsis elav eesti kirjanik on eesti või rootsi kirjanik? Tõsi, kuidagi stiihiliselt ja endalegi märkamatult oleme me need asjad enda jaoks paika pannud. Ent kuna tänapäeval on mitmesuguste kriitiliste teooriate mõjul kombeks arutleda ka (justkui) enesestmõistetavate asjade üle, pole põhjust teha erandit ka maale ja rahvale.

Kusjuures küsimus on kohati isegi lausa praktiline, näiteks ajaloolaste ja ajalooõpetajate jaoks. Millest peaks algama Eesti ajaloo õpik? Otse loomulikult jää taandumisega Eestist, vastab vist enam-vähem igaüks. Mis tähendab eeldust, et «alguses oli maa», ja eks alustanud Jehoovagi sellest, et ta lõi taeva ja maa, inimene tuli märksa hiljem.