L, 10.12.2022

Võim ja julgeolek ⟩ Meelis Oidsalu: Madridi tippkohtumine – palju kära, null tulemust

Meelis Oidsalu
, Fookuse Võimu ja julgeoleku toimetaja
Meelis Oidsalu: Madridi tippkohtumine – palju kära, null tulemust
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 4
Fookuse Võimu ja julgeoleku toimetaja Meelis Oidsalu.
Fookuse Võimu ja julgeoleku toimetaja Meelis Oidsalu. Foto: Mihkel Maripuu
  • Madridi tippkohtumise järel pole Eesti sõjalises kaitses seni midagi reaalselt paranenud
  • NATO diviis jääb seniks paberile, kuni valitsus pole leidnud raha liitlaste võõrustamiseks
  • Leedu eraldas aastateks 2023–2025 sõjalisele kaitsele täiendavad 2,1 miljardit eurot

NATO Madridi tippkohtumiselt naaseti juuni lõpus jutuga, et nüüd on Balti kollektiivkaitses kõik otsustavalt teisiti. Ainus silmaga nähtav tulemus on olnud aga meediasse jagatud fotomaterjal kaitseväe peastaabi kohal kopteriga hõljuvast müstilisest liitlaste delegatsioonist, kirjutab Fookuse Võimu ja julgeoleku toimetaja Meelis Oidsalu.

Paar nädalat tagasi uurisin värskelt kaitseministrit Hanno Pevkurilt (Reformierakond), millise ohuhinnanguga läheb Eesti valitsus riigi eelarvestrateegia otsuseid kaaluma. Kas järgmise viie aasta jooksul on sõjaline oht kõrgem kui varasemal viiel? Kas sellest tulenevalt võetakse ette veel mingeid samme Eesti sõjalise kaitse tugevdamiseks?

Reformierakond on näidanud üles suutmatust energiahindu ohjata, põhjendamatult kõrged energiahinnad aga röövivad Eestilt finantsilisi võimalusi oma sõjalise kaitse kiireloomuliseks parandamiseks. Pildil Pakri tuulepark.
Reformierakond on näidanud üles suutmatust energiahindu ohjata, põhjendamatult kõrged energiahinnad aga röövivad Eestilt finantsilisi võimalusi oma sõjalise kaitse kiireloomuliseks parandamiseks. Pildil Pakri tuulepark. Foto: Sander Ilvest

Üsna loogiliselt oli Pevkuri vastus põiklev. Viie aasta peale on praeguses julgeolekukeskkonnas raske midagi ette öelda. See aga tähendab, et peame igaks juhuks ära turvama ka võikamad stsenaariumid. Küsimus ohuhinnangust ja sellega seotud ressursiotsustest on olulisem kui kunagi varem viimase 30 aasta jooksul. Isegi kui Vene-Ukraina sõda peaks järgmisel aastal lõppema, suudaks Venemaa kolme-viie aastaga oma sõjaväge piisavalt taastada, et ette võtta järgmisi avantüüre.

Viie aasta peale on praeguses julgeolekukeskkonnas raske midagi ette öelda. See aga tähendab, et peame igaks juhuks ära turvama ka võikamad stsenaariumid.

Nagu mitu kõrget kaitseväe ohvitseri on öelnud, saab Venemaa palju kahju teha ka motiveerimata ja kehvasti varustatud üksustega, seda enam, et Vene praegune sõjapidamisviis ei eeldagi täppisrelvade kasutamist. Süürias sai wagnerlaste sümboliks kuvalda ehk suur sepavasar, millega kinniseotud vastaseid keskaegses stiilis sõna otseses mõttes ribadeks peksti.

Kahjuks pole alust arvata, et eelmisel nädalal Narvast Tallinna suunas sõitnud Vene tank jääb viimaseks sama suunda sihtivaks idanaabri sõjamasinaks. Siht on Kremlil välja kuulutatud: Nõukogude Liidu taastamine endistes piirides. Üldises sõjamüras on võib-olla märkamata jäänud, kui palju räigemaks on muutunud Moskva avaldused Eesti kohta.

Riigi eelarvestrateegia koostatakse seekord aastani 2026. Neli aastat on selline aeg, mil oleme võimelised hankima ja kasutusse võtma ka keerulisemaid relvasüsteeme. Keskmaa õhutõrje on kaitseminister Pevkur lubanud hankida ja kasutusse võtta 2025. aastaks. Oleme Ukrainale sõjalise abi korras ära andnud üle poole oma suurtükipargist, ka see tuleb taastada. Millal? Leedu on juba otsustanud, et aastatel 2023–2025 eraldatakse sõjaliseks kaitseks täiendavad 2,1 miljardit eurot ning et püsivalt on kaitsekulu vähemalt 3 protsenti...

Kui eesseisvatel eelarveläbirääkimistel liitlaste võõrustamiseks lisaraha ei eraldata, jäävad need tulemused, mida Kaja Kallas pärast NATO Madridi tippkohtumist välja hõikas, ainult paberile.
Kui eesseisvatel eelarveläbirääkimistel liitlaste võõrustamiseks lisaraha ei eraldata, jäävad need tulemused, mida Kaja Kallas pärast NATO Madridi tippkohtumist välja hõikas, ainult paberile. Foto: Gabriel Bouys/AFP/Scanpix

NATO Madridi tippkohtumine ei toonud Eestile koha peale koheseid arvestavaid sõjalisi tugevdusi. Eesti lihtsalt ei küsinud neid. Me ei küsinud diviisi, vaid diviisi «raamistikku». Nagu Pevkur on öelnud, pole tegelikult Sakala tänaval endalgi väga selget aimu, millal ja mis toimuma hakkab ja milline vägi valmib. Turvatunnet üritatakse tekitada salapäraste fotodega Filtri tee linnaku kohal kopteris hõljuvatest liitlastest.

Eestit kaitsma määratud NATO diviisi väljaõppeks läheb muuhulgas vaja Lõuna-Eestis asuva Nursipalu harjutusvälja laiendamist. Selle harjutusvälja laiendamine on varasemalt seisnud kohalike vastuseisu taga. Miinipilduja laskmisi sai kaitsevägi Nursipalul hakata tegema alles 2018. aastal.
Eestit kaitsma määratud NATO diviisi väljaõppeks läheb muuhulgas vaja Lõuna-Eestis asuva Nursipalu harjutusvälja laiendamist. Selle harjutusvälja laiendamine on varasemalt seisnud kohalike vastuseisu taga. Miinipilduja laskmisi sai kaitsevägi Nursipalul hakata tegema alles 2018. aastal. Foto: Arved Breidaks/Lõuna-Eesti Postimees

«NATO diviisi raamistiku» jutu usutavus eeldab valitsuselt selgeid ja kärmeid rahalisi otsuseid, sest siia õppustele tulevatele liitlastele on kiiresti vaja rajada täiendav taristu, mh läheb vaja Lõuna-Eestis paikneva Nursipalu harjutusvälja laiendamist. Enne valimisi ei ole mõistagi nii ebapopulaarseid algatusi nagu harjutusvälja laiendamine ilmselt loota.

Eesti sõjalise kaitstuse plaanis määrab järgmine riigieelarve strateegia märksa rohkem kui vastase mälutaristu lammutamise programm.

Lähinädalatel vajame NATO Madridi tippkohtumise otsuste kohta valitsuselt märksa selgemaid signaale ja konkreetsemat tegevuskava, muuhulgas eelarveotsuste näol. Eesti sõjalise kaitstuse plaanis määrab järgmine riigieelarve strateegia märksa rohkem kui vastase mälutaristu lammutamise programm. Viimane on ka oluline, ent ometi minevikuvõlgu klaariv tegevus. Viimane aeg on pöörata pilgud tulevikku, sest horisont pole viimase kolme kümnendi jooksul paistnud kordagi nii tume kui praegu.

Märksõnad
Tagasi üles