N, 8.12.2022

Erik Aru ⟩ Majandus tuksub sõja ja hinnatõusu tempos

Erik Aru
, toimetaja
Majandus tuksub sõja ja hinnatõusu tempos
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
Fookuse majanduselu toimetaja Erik Aru.
Fookuse majanduselu toimetaja Erik Aru. Foto: Eero Vabamägi
  • Valimiste lähenemine toob üha rohkem esile maksuteemad
  • Ukraina sõja algusest peale oleme arutlenud selle majanduslike aspektide üle
  • Kevadel ülikiiresti paisunud inflatsiooninumbrite analüüs jätkub ka sügisel

Kevadel sai klaariks, et lühiajalisest inflatsiooni kiirenemisest pole mõtet rääkida, kasvõi sellepärast, kui kaua see on juba kestnud. Pigem tuli hakata mõtlema sellele, millised võivad olla kiire hinnatõusu pikemaajalised mõjud, kirjutab toimetaja Erik Aru.

Fookuse Majanduselu sai alguse novembri hakul. Tol hetkel maailmas ringi vaadates paistis käsitlemist vajavaid teemasid mõistagi väga palju, kuid olulisemaid saaks neist välja tuua ehk neli.

Maailma vaates näis kõige tähtsam koroonakriisist väljatulek. Kuidas taastuvad rohkem pihta saanud majandusharud? Mis saab riikide võlakoormast? Kuidas peavad vastu või muutuvad tarne­ahelad? Ja nii edasi. Kõige selle taustal kummitas muidugi küsimus meditsiinilisest riskist: kas on oodata veel haiguspuhanguid, mis elu ja koos sellega ka majanduse suuremal või vähemal määral seiskavad?

Oktoobris oli Eesti inflatsioon seitse protsenti, mis oli ligi 13 aasta kõrgeim. Euroalal polnud sama kuu 4,1-protsendilise tarbijahinnaindeksi aastakasvu sarnast nähtud kümme aastat.

Juba oli hakanud märgatavalt kiirenema hinnatõus. Oktoobris oli Eesti inflatsioon seitse protsenti, mis oli ligi 13 aasta kõrgeim. Euroalal polnud sama kuu 4,1-protsendilise tarbijahinnaindeksi aastakasvu sarnast nähtud kümme aastat, Ameerika Ühendriikides oli üldine hinnatõus aga juba 30 aasta kiireim. Aina enam hakkas kostma nende hääli, kes uskusid, et selline ja veel kiirem tempo jääb püsima kauemaks kui vaid mõneks kuuks.

Rohepöörde selged plussid ja suured hirmud

Eesti lähema tuleviku kohalt tundus võtmetähtsusega maksutemaatika. Eks see on eestlastele alati palju keskusteluainet andnud, kuid seekord paistis, et riigis kasvab valmisolek suuremat sorti maksureformiks, ning ka poliitikud näisid selleks valmistuvat. Valimised polnud enam mägede taga ja nii näiski, et hiljemalt kevadel läheb lahti laiem arutelu: milliseid makse on inimesed nõus tasuma ja mida nad riigilt selle eest vastu ootavad.

Hinnatõus kergitas juba mais eninmmüüdud bensiini 95 liitrihinna Eestis üle kahe euro.
Hinnatõus kergitas juba mais eninmmüüdud bensiini 95 liitrihinna Eestis üle kahe euro. Foto: Arvo Meeks/Lõuna-Eesti Postimees

Mõne meelest peakski arutelu lähtuma just viimasest. Siis saaks kokku arvutada riigieelarve kulud ja seejärel langetada otsuse, kuidas neid katta. Kogemus muidugi näitab, et tegelikkuses pole maksupoliitikat kunagi sedavõrd teadmispõhiselt paika pandud, aga eks võib ju püüda etendada, nagu võiks see nüüd nii minna.

Kauakestvamatest ja laialdasema mõjuga teemadest surises pidevalt taustal rohepööre ning selle teerulli pikatoimelisusega kulgeva protsessi mõju ettevõtjatele kitsamalt ja meile kõigile avaramalt. Selge, et muutuma peab meie energiasüsteem. Mõne väitel toob rohepööre kaasa enneolematu hinnatõusu ja hävitab Euroopa konkurentsivõime, teiste kinnitusel on tegemist seninägematu majanduskasvu võimalusega. Teema on äärmiselt lai, kuid seetõttu ka raske – keeruline on seda hõlmata, lihtne on eksida ära metsa puude vahele, suutmata näha üldisemat pilti. Ja siis tuli 24. veebruar.

Hinnatõus kujuneski neil kaheksal kuul selgelt Eesti majanduse võtmeteemaks. Jõudsime meiegi oma 30 aasta rekordtasemeni, mais kerkis tarbijahinnaindeks mullusega võrreldes suisa 20 protsenti.

Kohe sai selgeks, et kõik muud teemad peale Ukraina sõjaga seonduva võis mõneks ajaks unustada – need ei huvitanud niikuinii kedagi. Inimesed tahtsid teada, milliseid muutuseid see neile kaasa toob, milline hoop tabab maailma majandust, kuidas mõjuvad sanktsioonid, milline saab olema viimaste mõju need kehtestanud riikidele endile. Loomulikult kerkis selle taustal suuresti ka küsimus: kui palju see kõik maksma läheb ja kes lõpuks arve tasub?

Sõjast Ukrainas kasvas omakorda välja terve hulk uusi ja pakilisi teemasid. Tooraineturud paiskusid kaosesse, süvendades veelgi tarneprobleeme ja kiirendades hinnatõusu, mis ei näita praeguseni pidurdumise märke.

Aasta lõpus peab hinnatõus hoogu kaotama

Hinnatõus kujuneski neil kaheksal kuul selgelt Eesti majanduse võtmeteemaks. Jõudsime meiegi oma 30 aasta rekordtasemeni, mais kerkis tarbijahinnaindeks mullusega võrreldes suisa 20 protsenti. Klaariks sai ka see, et lühiajalisest inflatsiooni kiirenemisest pole mõtet rääkida, kasvõi sellepärast, kui kaua see on juba kestnud. Pigem tuli hakata mõtlema sellele, millised võivad olla kiire hinnatõusu pikemaajalised mõjud ja mida on üldse selle vastu võimalik ette võtta, kui see ei näita leevenemise märke.

Üks võtmeküsimusi on see, kuidas Euroopa Keskpangal õnnestub tõsta lühiajalisi intressimäärasid, hoides samal ajal lõunapoolsete riikide nagu Itaalia pikaajalised laenuintressid madalal. Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde.
Üks võtmeküsimusi on see, kuidas Euroopa Keskpangal õnnestub tõsta lühiajalisi intressimäärasid, hoides samal ajal lõunapoolsete riikide nagu Itaalia pikaajalised laenuintressid madalal. Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde. Foto: Adrian Petty/ECB

Kindel on, et inflatsioonist ei pääse Fookuse majanduskülgedel ka sügisel. Teatav lootus jääb, et aasta lõpu poole võtab hinnatõus veidi hoogu maha, kasvõi juba sel matemaatilisel põhjusel, et inflatsioon oli juba mullu sel ajal kiire. Huvitavaks kujuneb ilmselt intressipoliitikaga seotu – kas Euroopa Keskpank suudab tõsta lühiajalisi intressimäärasid, hoides samal ajal lõunapoolsete riikide nagu Itaalia pikaajalised laenuintressid madalal? Ja mis saab siis, kui ei suuda?

Vaikselt, omas tempos kulgeb kuskil taustal edasi rohepööre. Masinavärk käib, strateegiad ja tegevuskavad valmivad, neile järgnevad direktiivid ja seadused. Osa ettevõtjaid tõenäoliselt ohkab ja valmistub uuteks reegliteks, teised näevad just selles ärivõimalust.

Ning kardetavasti ei kao selle ajaga kuhugi ka Ukraina sõda.

Märksõnad
Tagasi üles