N, 8.12.2022

Rein Kuresoo ⟩ Eesti poliitikud peavad jääma keskkonnaõppes suvetööle

Rein Kuresoo
, Fookuse Keskkonna toimetaja
Eesti poliitikud peavad jääma keskkonnaõppes suvetööle
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 4
Fookuse keskkonna toimetaja Rein Kuresoo.
Fookuse keskkonna toimetaja Rein Kuresoo. Foto: Margus Ansu
  • Kliimaeesmärkide täitmiseks peab metsade majandamine olema jätkusuutlik
  • Metsatööstuse pakutava müüt harvesterijuhist kui kliimakangelasest ei pea paika
  • Käes on aeg muuta Eesti maakasutus elurikkuse- ja kliimasõbralikumaks

Puuduliku süsinikuringealase kirjaoskusega ei ole võimalik head poliitikat teha, kirjutab toimetaja Rein Kuresoo.

Euroopa Liidu kliimapaketi «Eesmärk 55» kohaselt on kõigil ühenduse liikmesriikidel sel aastakümnel esimest korda kohustus siduda maastikes kindel hulk süsinikku.

Ainus arvestatavalt kiire, ulatuslik ja käegakatsutav võimalus CO2 eemaldamiseks atmosfäärist on seotud sellega, kuidas me oma metsades toimetame. Ehkki on tõsi, et keskealised ja veidi nooremad puistud seovad õhust süsihappegaasi kiiremini kui päris vanad metsad, ei vasta tõele Eestis sageli välja käidav järeldus, et vanu metsi raiudes ja uusi kasvama pannes saame atmosfäärist kiiresti süsihappegaasi kinni püüda – aeg, mil istutatud metsad hakkavad siduma piisavalt süsinikku, on soovitust pikem.

Eesti maastikud ei seo piisavalt süsinikku

Just seda arvestades on kujundatud Euroopa Liidu (ja ka globaalne) kliimapoliitika. Ühenduse kliimaeesmärkide täitmiseks tegi Euroopa Komisjon 2016. aastal ettepaneku hakata kasvuhoonegaaside vähendamisel arvestama heitkoguseid ka maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) valdkondades. Selles arvestuses kajastub lisaks metsas seotud süsinikule ka sealt raietega eemaldatud süsinik. Keskkonnaministeeriumi 2022. aastal avaldatud andmete kohaselt on Eesti metsandussektor juba 2020. aastal – ehk varem arvatust tunduvalt kiiremini – muutunud süsiniku sidujast emiteerijaks. See aga viitab asjaolule, et metsi raiutakse liiga intensiivselt.

On raske ette kujutada, et meie valitsuse püüdlused Brüsselis musta valgeks rääkida võiksid õnnestuda.

Kuna Eesti on võtnud kohustuse siduda aastatel 2021–2025 metsamaal ja puittoodetes 1,75 miljonit tonni süsinikku aastas, siis tuleks selle saavutamiseks Eesti Maaülikooli ja keskkonnaagentuuri (KAUR) analüüsi kohaselt metsade süsinikutalletamise potentsiaali võimalikult kiireks realiseerimiseks langetada raiemahtusid ligikaudu kolmandiku võrra. Just see teeb muret praegusel hetkel kaht ministritooli täitvale Urmas Kruusele, kes peab veel viimast nädalat Euroopa Komisjoniga läbirääkimisi Eesti seniste raiemahtude säilitamiseks.

Piir süsiniku sidumise ja emiteerimise vahel metsas võib olla õhkõrn. Kui Järvselja «ürgmetsakvartal» poleks ümbritsetud kuivenduskraavidega, seoks sealne põline mets süsinikku.
Piir süsiniku sidumise ja emiteerimise vahel metsas võib olla õhkõrn. Kui Järvselja «ürgmetsakvartal» poleks ümbritsetud kuivenduskraavidega, seoks sealne põline mets süsinikku. Foto: Rein Kuresoo

Kui arvestada, et Eesti metsade süsiniku sidumise võime on vähenenud just liiga intensiivse raiumise tõttu, on raske ette kujutada, et meie valitsuse püüdlused Brüsselis musta valgeks rääkida võiksid õnnestuda. Puuduliku süsinikuringealase kirjaoskusega ei ole praegu enam võimalik head poliitikat teha. Teemasid, mis on seotud ülalkirjeldatud ummikseisuga, oleme sel poolaastal käsitlenud paljudes Fookuse artiklites.

Maakasutus peab muutuma loodussõbralikumaks

Mets. Liiga intensiivsete raiete tõttu Natura-aladel algatas Euroopa Komisjon eelmisel aastal Eesti suhtes rikkumismenetluse, mis võib Eesti maksumaksjale kaasa tuua suure trahvi. Riigikontroll hoiatas võimaliku rikkumismenetluse eest juba aastaid tagasi. Kuna keskkonnaamet peatas raied kõigis Natura-metsaelupaikades, on rikkumismenetluses esimesteks kaotajateks jäänud kohalikud metsaomanikud.

Kirjutasime ka sellest, et raie riigimetsas on kolmandiku võrra ja erafirmadele kuuluvates metsades kolm korda suurem (praeguseid raiereegleid arvestavast) jätkusuutlikust raiemahust.

Ehkki riiklik metsapoliitika lähtub ühtlase puidukasutuse printsiibist, kipub see põhimõte sageli ununema. Metsandussektori väitel on raieküpset metsa ühtlase puidukasutuse rakendamiseks liiga palju, kuid intensiivsed lageraied on märgatavalt suurendanud metsade vanuselise jaotuse ebaühtlust.

Eesti keskkonnapollitikat on aastaid suunanud metsatööstuse taustaga inimesed.

Kui palju Eestis siis metsa ikkagi on, on üha valjemini küsitud juba aastaid. Oleme Fookuses pidanud tõdema, et statistilise metsainventuuri (SMI) tulemused tekitavad ikka veel rohkesti vastamata küsimusi. Seetõttu on metsanduse, geoinformaatika ja ökoloogia spetsialistid algatanud Postimehe Fondi toel Eesti metsade alternatiivse hindamise. Lisaks sellele on SMI analüüsi tellinud ka keskkonnaministeerium.

Miks ei ole Eestis aastakümneid suudetud metsatööstust säästlikumale rajale kallutada? Oleme Fookuse lugudes pidanud tõdema, et Eesti keskkonnapoliitikat on aastaid suunanud metsatööstuse taustaga inimesed. Oleme kirjutanud ka sellest, et olukorda ei saa lahendada need, kes kobarkäki on tekitanud.

Kaitsealade turvasmuldadel püütakse kunagisi kuivenduskraave sulgeda. Suletud kuivenduskraav Soomaal Öördi rabas.
Kaitsealade turvasmuldadel püütakse kunagisi kuivenduskraave sulgeda. Suletud kuivenduskraav Soomaal Öördi rabas. Foto: Kaili Viilma

Maaparandus. Korduvalt oleme Fookuses kirjutanud, et sellega, mida on nimetatud maaparanduseks või melioratsiooniks, on tekitatud olukord, kus turbaalad emiteerivad veel aastakümneid süsihappegaasi, elustik vaesub ja veekogude seisund halveneb.

Põllumajandus. Ka põllumajandust puudutavates artiklites oleme rääkinud sellest, et muld on oluline süsiniku talletaja ning kaasaegne agrotehnika viib mullast välja tohutul hulgal süsinikku. Nii selle kui ka mulla- ja agroökosüsteemide elustiku säilitamiseks on tarvis jõulisemalt toetada mahepõllundust.

Märksõnad
Tagasi üles