N, 8.12.2022

Meelis Oidsalu ⟩ Alexander Lott: merepiiri muutmine tooks soovitule vastupidise tulemuse

Intervjuu
Meelis Oidsalu
, Fookuse Võimu ja julgeoleku toimetaja
Alexander Lott: merepiiri muutmine tooks soovitule vastupidise tulemuse
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
Läänemere kaitse tugevdamine on üks olulisemaid väljakutseid NATO-le lähikümnenditel. Et tegemist on praktiliselt sisemerega, siis vajab lisaks merevägede koostööle tugevdamist ka piirkonna õhukaitse. Läänemeri vajab eraldi kaitseplaani.
Läänemere kaitse tugevdamine on üks olulisemaid väljakutseid NATO-le lähikümnenditel. Et tegemist on praktiliselt sisemerega, siis vajab lisaks merevägede koostööle tugevdamist ka piirkonna õhukaitse. Läänemeri vajab eraldi kaitseplaani. Foto: Urmas Luik/Pärnu Postimees

Eesti meediasse jõuavad Soome ja Eesti merepiiride muutmise ettepanekud keskeltläbi kord aastakümnes. Riigikogus esitati nii 1993. kui ka 2007. aastal seaduseelnõud, mille vastuvõtmise korral oleks majandusvööndi koridori Eesti osa kaotatud. Need ettepanekud on tingitud ekslikust arusaamast ja viiksid soovituga võrreldes vastupidise tulemuseni, leiab Tartu Ülikooli lektor ja Norra Mereõiguse Keskuse teadur Alexander Lott.

Alexander Lott
Alexander Lott Foto: Vabariigi Presidendi Kantselei

Kas rahvusvaheline mereõigus võimaldab riikidel oma merepiire muuta ja Soome lahes näiteks pärast Soome NATOga liitumist Venemaa jaoks sõidukoridori ahendada või ära kaotada?

Eristada tuleb riikidevahelisi merepiire ning territoriaal- ja sisevete välimisi piire. Esimesed on sätestatud välislepingutega ja on püsivad. Viimaseid saab aga iga riik oma mereala piires muuta kooskõlas mereõiguse konventsiooni reeglistikuga. Eestis toimub see näiteks merealapiiride seaduse kaudu. Soome lahe koridori puhul on aga lisaks kaalul 1994. aastal Eesti ja Soome vahel sõlmitud leping, mida on küll võimalik ühepoolselt lõpetada 12-kuulise etteteatamisega.

Eesti meediasse jõuavad Soome ja Eesti merepiiride muutmise ettepanekud keskeltläbi kord aastakümnes. Riigikogus esitati nii 1993. kui ka 2007. aastal seaduseelnõud, mille vastuvõtmise korral oleks majandusvööndi koridori Eesti osa kaotatud. Need on tingitud ekslikust arusaamast, et Soome lahe läbimisel kohalduks koridori kaotamisel rahumeelse läbisõidu õigus.

Kas ja milliseid Venemaa õigusi selline käik riivaks?

Pole põhjust arvata, et selline samm riivaks Venemaa õigusi, kuigi ta oleks omal ajal õiguslikult muutnud keerulisemaks Nord Streami torujuhtmete paigaldamise.

Eesti ja Soome territoriaalmere laiendamisel Soome lahes ei kehti reegel «üks pluss üks võrdub kaks». Majandusvööndi koridori kaotamine Soome lahes tooks mereõiguslikult kaasa vastupidise tagajärje soovitule. Kui praegu on välisriikide (sõja)laevad ja lennukid surutud Soome lahe kitsasse koridori, siis Eesti ja Soome territoriaalmere laiendamisel avaneks mereala välisriikidele läbisõiduks ja ülelennuks pea kogu ulatuses.

Eesti ja Soome territoriaalmere laiendamisel Soome lahes ei kehti reegel «üks pluss üks võrdub kaks».

Läbisõidul Vene sõjalaevad ja -lennukid paistaksid siis nii Stenbocki maja rõdult kui ka Helsingist. Allveelaevu keegi küll ei silmaks, sest neil oleks õigus sõita Eesti ja Soome territoriaalmeres vee all. Kui Soome on seni oma territoriaalmeres allveelaevade peletamiseks kasutanud tõrjepomme, siis selline praktika oleks koridori kaotamisel välistatud (õiguslikult ei oleks see enam kaitsetegevus, vaid relvakonflikti alustamine). Ka välisriikide lennukikandjatel oleks õigus eelneva etteteatamiseta läbida pea kogu Soome lahte. Välisriikide sõjalennukite tegevusvälja sellisel laiendamisel oleks ebasoodne mõju ka lennuohutusele, arvestades Tallinna ja Helsingi lennuväljade lähedust merele.

Mereliste ressursside kasutusviisid lähikümnenditel mitmekesistuvad, merest saab ka üha olulisem energeetikaressurss, aga mitte ainult. Fotol olev Tallink Isabelle Tallinna sadamas on kasutusel Ukraina sõjapõgenike eluruumina.
Mereliste ressursside kasutusviisid lähikümnenditel mitmekesistuvad, merest saab ka üha olulisem energeetikaressurss, aga mitte ainult. Fotol olev Tallink Isabelle Tallinna sadamas on kasutusel Ukraina sõjapõgenike eluruumina. Foto: Mihkel Maripuu

Lisaks kõigele poleks see Eesti ühepoolne otsus, vaid eeldaks ka Soome nõusolekut.

Majandusvööndi koridori loomise initsiatiiv tuli Soomest ja on ebatõenäoline, et Soome oma otsusest taganeks. Nagu nähtub mh Postimehe aprillikuisest artiklist, siis Eestis, sh välisministeeriumis, ei teadvustata, et Soome laht allub piltlikult Osmussaarest Vaindlooni ulatuvas osas väina õigusraamistikule. Oma raamatus «The Estonian Straits» («Eesti väinad») selgitasin välja, et selles merealas kohaldub majandusvööndi koridori kaotamisel mitte rahumeelse, vaid takistamatu läbisõidu õigus. Need kaks on väga erinevad õigusraamistikud.

Rahumeelse läbisõidu õigus on laeva lipuriigi jaoks piirav, rannikuriigil on läbisõidu üle arvestatav kontroll. Ülelennuõigust see ei taga. Seevastu väinadele eriomase takistamatu läbisõidu õiguse puhul on rannikuriigi kontroll laeva- ja õhuliikluse üle minimaalne, tagades lipuriigile põhijoontes avamerele omased meresõidu- ja ülelennuvabadused. Välistatud oleksid mh läbisõidust etteteatamise, allveelaevade veepinnal sõitmise ja riigilipu heiskamise nõuded.

Kogu Soome laht (v.a skäärid ja lahed) oleks majandusvööndi koridori kaotamisel Vene laevadele ja õhusõidukitele valla.

Rahumeelse läbisõidu õigus on laeva lipuriigi jaoks piirav, rannikuriigil on läbisõidu üle arvestatav kontroll.

Takistamatu läbisõidu õigus kohaldub merealas, mis on lähtejoontest vähem kui 24 meremiili lai, kui see ühendab omavahel majandusvööndeid. Fakt on, et Soome lahe keskosa (Viru väin) vastab nendele tingimustele. Sellel, kas kutsume seda mereala laheks või väinaks, pole muud kui semantiline tähtsus – mereõiguse konventsioonis sätestatud väinade õigusraamistik kohaldub sellele mereala vähese laiuse ja Vene majandusvööndi tõttu Soome lahe idaosas.

Vene pisike majandusvöönd paikneb Suursaarest põhjas ja loodi «kunstlikult» Nõukogude Liidu – Soome 1940., 1965. ja 1985. aasta merepiiri lepingutega, mis on endiselt jõus. Selle olemasolu ja tähendust läbipääsuõigustele Soome lahes õieti ei teadvustata.

Kas mujal maailmas on sarnaseid pretsedente merepiiride üle vaidlemisel, kas Eesti ajaloost on neid tuua? Kas mõni neist olukordadest on kuidagi analoogne selle Soome lahe «venelaste jaoks sulgemise» ideega?

Praegune majandusvööndi koridor on tegelikult jätk 1925. aasta Helsingi lepinguga loodud avamere koridorile Soome lahes. Ka Läänemere lääneosas kohtame sellist praktikat: Fehmarni, Kattegati ja Bornholmi väinades on «kunstlikult» loodud majandusvööndi koridorid.

Praegune majandusvööndi koridor on tegelikult jätk 1925. aasta Helsingi lepinguga loodud avamere koridorile Soome lahes.

Sarnaselt on Jaapan loonud majandusvööndi koridorid oma väinades, mis muidu oleksid tema sisevete osaks (Tsugaru, Osumi, Soya väinad). Jaapani otsust ei ole kõigutanud seegi, kui Hiina ja Venemaa kümme sõjalaeva läbisid mullu ühisoperatsiooni käigus Tsugaru väina. Selle väina asukoht Jaapani südamikus on võrreldav Väinamerega Eesti jaoks.

Oma merede sulgemise poliitika on praegu pigem omane Venemaale ja Hiinale. Hiina on aga muutumas üha võimsamaks mereriigiks ja Nõukogude Liidu puhul tähendas see protsess ka ajas suurenevat toetust merede vabadusele.

Mereõiguslik selgus on Balti riikide kaitse oluline komponent, sest kõige kiiremad tugevdused saabuvad tõenäoliselt meritsi.​ Pildil hiljuti õppusel BALTOPS osalenud Ameerika Ühendriikide rakettidega varustatud hävitaja USS Gravely.
Mereõiguslik selgus on Balti riikide kaitse oluline komponent, sest kõige kiiremad tugevdused saabuvad tõenäoliselt meritsi.​ Pildil hiljuti õppusel BALTOPS osalenud Ameerika Ühendriikide rakettidega varustatud hävitaja USS Gravely. Foto: US Navy/Reuters/Scanpix

Kui palju teate maailmas üldse praegu merelisi paiku, kus käib kas geopoliitiline või muudel põhjustel pingete kruvimine?

Meresõiduvabaduse ja raskete kompromissidega mereõiguse konventsioonis kätte võidetud väinade läbipääsuõiguste kaitse on Eesti liitlaste jaoks ülioluline, nagu näitab pingete kasv Lõuna-Hiina merel. Mustal merel on konflikt haripunktis, Venemaa jätkab oma blokaadi Ukraina ranniku vastu. Hübriidsõjas Araabia poolsaare ümber paistis haripunkt olevat möödunud aastal. Viimastel aastatel toimus sellel pikal mereteel järjepanu rünnakuid Iisraeli ja Iraani, aga ka kolmandate riikide laevade vastu. Võib öelda, et need on praegu peamised merelised pingekolded.

Märksõnad
Tagasi üles