Meelis Oidsalu ⟩ Alexander Lott: merepiiri muutmine tooks soovitule vastupidise tulemuse

Läänemere kaitse tugevdamine on üks olulisemaid väljakutseid NATO-le lähikümnenditel. Foto: Urmas Luik/Pärnu Postimees

Eesti meediasse jõuavad Soome ja Eesti merepiiride muutmise ettepanekud keskeltläbi kord aastakümnes. Riigikogus esitati nii 1993. kui ka 2007. aastal seaduseelnõud, mille vastuvõtmise korral oleks majandusvööndi koridori Eesti osa kaotatud. Need ettepanekud on tingitud ekslikust arusaamast ja viiksid soovituga võrreldes vastupidise tulemuseni, leiab Tartu Ülikooli lektor ja Norra Mereõiguse Keskuse teadur Alexander Lott.

​Kas rahvusvaheline mereõigus võimaldab riikidel oma merepiire muuta ja Soome lahes näiteks pärast Soome NATOga liitumist Venemaa jaoks sõidukoridori ahendada või ära kaotada?

Eristada tuleb riikidevahelisi merepiire ning territoriaal- ja sisevete välimisi piire. Esimesed on sätestatud välislepingutega ja on püsivad. Viimaseid saab aga iga riik oma mereala piires muuta kooskõlas mereõiguse konventsiooni reeglistikuga. Eestis toimub see näiteks merealapiiride seaduse kaudu. Soome lahe koridori puhul on aga lisaks kaalul 1994. aastal Eesti ja Soome vahel sõlmitud leping, mida on küll võimalik ühepoolselt lõpetada 12-kuulise etteteatamisega.

Eesti meediasse jõuavad Soome ja Eesti merepiiride muutmise ettepanekud keskeltläbi kord aastakümnes. Riigikogus esitati nii 1993. kui ka 2007. aastal seaduseelnõud, mille vastuvõtmise korral oleks majandusvööndi koridori Eesti osa kaotatud. Need on tingitud ekslikust arusaamast, et Soome lahe läbimisel kohalduks koridori kaotamisel rahumeelse läbisõidu õigus.