N, 8.12.2022

Tarmo Tüür ⟩ Metsarohke paradiis väärib paremat kaitset

Tarmo Tüür
, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees
Metsarohke paradiis väärib paremat kaitset
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 5
Vana mets Hiiumaa põhjapoolseimal, Tahkuna poolsaarel. Sealne põlismets on saanud ise areneda ja inimtegevus on seda väga vähe mõjutanud.
Vana mets Hiiumaa põhjapoolseimal, Tahkuna poolsaarel. Sealne põlismets on saanud ise areneda ja inimtegevus on seda väga vähe mõjutanud. Foto: Tiit Leito
  • Hiiumaa on rikas nii Eesti kui ka Euroopa tasandil ohustatud liikide poolest
  • ELF on esitanud keskkonnaministeriumile ettepaneku rajada Hiiumaa rahvuspark
  • Ettepanek hõlmab seni kaitse all olnud alasid ja ökoloogiliselt väärtuslikke alasid riigi metsamaal

Miks on Hiiumaale tarvis oma rahvusparki, kirjutab Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees Tarmo Tüür.

Juba paarikümne aasta taguses «Osooni» saates tõdes loodusemees Fred Jüssi, et Hiiumaal tunneb ta kogu aeg metsa hingust. Tema loodusvaatluste ja molutamise lemmikpaik asub neil päevil just Hiiumaa metsades. Hiiumaa elanikud, suvitajad ja külastajad peavad saart kalliks just erilise looduse pärast. Võimaluse eest sukelduda privaatselt metsade sügavusse ja randade käänulistesse kurdudesse.

Mis seal salata, loodusekspertide silmad löövad särama, kui tekib võimalus Hiiumaale välitöödele minna. Kirjanik Tõnu Õnnepalu andis Paradiisi nime küll ühele võrratule Hiiumaa paigale, ent tänu saare võimsale loodusele kostab «paradiis» ikka ja jälle ka Hiiumaa kohta laiemalt.

Pole ka ime, sest lisaks väga mitmekesistele loodusmaastikele on Hiiumaa Eesti maakondadest kõige metsasem. Saarel on veel säilinud muinasjutulisi vanu metsi. Mõned neist lausa sajandeid vanad põlismetsad, mida inimene on väga vähe mõjutanud. Need metsad on nõnda ainulaadsed ja haruldased, et seesugust metsalaama ei kohta terves Läänemere piirkonnas. Hiiumaal asub metsaparadiis, mis on aga paraku tükk tüki haaval raielankide lapitekiks muutumas.

Väikeste killukestena looduse hoidmine pole kaugeltki nii tõhus kui suurematel terviklikel aladel.

Selleks, et Hiiumaa harukordseid ja veel allesolevaid metsaalasid hoida, tegi Eestimaa Looduse Fond möödunud nädalal keskkonnaministeeriumile ettepaneku moodustada Hiiumaale rahvuspark. Rahvuspark hõlmaks eelkõige saare põhja-, lääne- ja keskosasse jäävaid riigimaadel asuvaid vanu metsi. 187 ruutkilomeetri suurusel alal asuvad kümnete kaitstavate liikide elupaigad, vääriselupaigad ja nende vahele jäävad riigile kuuluvad seni kaitsmata metsaalad. Rahvuspark seoks juba olemasolevad kaitsealad ühtseks tervikuks. Viimane on oluline, sest väikeste killukestena looduse hoidmine pole kaugeltki nii tõhus.

Püsimetsandus hoiab tasakaalu

Suurem osa Eestis rahvusparke moodustati möödunud sajandil. Ettepanekuid ja otsuseid moodustada rahvuspark ei tehta iga päev ning need nõuavad põhjalikku eeltööd ja avalikku arutelu. ELFi värske ettepanek tõi kaasa paljude hiidlaste rõõmuhüüatusi ja toetust, ent samuti küsimusi ja kindlasti vastuseisugi.

Arusaadavalt ei ole metsad kõigile vaid puhke-, matka- ja marjakoht. Metsamajandus on Eestis oluline tööstusharu, mis vajab pidevalt uut toorainet. Ühelt poolt ei tähendaks rahvuspargi loomine seda, et metsa majandada ei tohi. Teisalt on selge, et seniste suurte raiemahtudega jätkata ei saa. See poleks jätkusuutlik ega mõistlik ei kliima ega elurikkuse, ei elukeskkonna ega majanduslikus mõttes.

Mets Kaibaldis.
Mets Kaibaldis. Foto: Anneli Palo

Rahvuspargi loomise ettepanek näeb ette, et 80 protsendil aladest saab jätkuvalt raieid teha, seda aga püsimetsanduse võtetega. Püsimetsandus võimaldab varuda puitu platsi lagedaks tegemata – nõnda jääb inimestele alles oluline puhke- ja koriluspaik ning liikidele alles kodu. Tõsi, et puidumüügitulu ei saa sel juhul kätte küll ühekorraga, aga saab pikema aja jooksul ning järjepidevalt. See tähendab, et ka paljud metsandusega seotud töökohad säilivad pikema aja jooksul.

Kassikaku poeg.
Kassikaku poeg. Foto: Renno Nellis

Laiemas tähenduses tulu tõuseb püsimetsandusest seega nii inimesele kui ka loodusele. Püsimetsandus aitab luua väga vajalikku tasakaalu eri huvide vahel. RMK kui meie riigimetsade vardja peaks toetama eri väärtuste vahel tasakaalu tagamist.

Metsamajandamise kõrval on kostnud ka küsimus, kas rahvuspargis võib endiselt ringi konnata, telkida, marju korjata, kalastada või jahti pidada. ELFi ettepanek näeb ette, et kõik need tegevused on ka edaspidi piiranguvööndi aladel lubatud. Väärtuslike ja kaunite metsade hoidmine aitab hoida Hiiumaa külastajatele, matkajatele, puhkajatele atraktiivsena ning toetab nõnda kohalikku turismi.

Hiiumaa pikalt küpsenud metsad

Kui metsade küpsusest räägitakse tihtilugu just raievalmiduse ja tuluteenimise mõttes, siis metsade küpsust võib vaadelda ka hoopis teisest vaatevinklist. Mitmel põhjusel on Hiiumaa metsi läbi ajaloo üpriski vähe majandatud. Majandamine on hoo sisse saanud just viimastel aastakümnetel. Paljud Hiiumaa metsad on aga saanud siiani rahus isekeskis aastasadu küpseda.

Vastupidiselt levinud arusaamale ei leidu vanas ja pikalt küpsenud metsas üksnes vanu puid. Vanas metsas leidub noori, keskealisi, vanu ja surnud ning juba huumuskihiks saanud puid. Kui vanad puud surevad, tärkavad uued puud. Vanas metsas on saanud välja areneda metsik liigirikkus. Kõigi metsaelanike vahel on arenenud aastasadade jooksul väga tihe eluvõrgustik, kus üks liik pakub teisele toitu ja elupaika ning vastupidi. Metsa all leiduvad surnud puud on elupaigaks tuhandetele liikidele, mets tervikuna aga kümnetele tuhandetele liikidele. Selline mets paneb hästi vastu nii tormidele kui ka kahjuritele.

Mõned Hiiumaa liikidest on nõnda haruldased, et neid leidub Eestis või lausa kogu Euroopas vaid mõnes üksikus kohas.

Lisaks üldisele liigirikkusele on Hiiumaa vanad metsad koduks väga paljudele kaitstavatele ja ohustatud metsaliikidele, kes mujal hakkama ei saaks. Mitmed neist liikidest on ehk õpikutest, loodussaadetest ja artiklitest tuttavad, ent paljud ka nii haruldased või väikesed, et neid laiemalt ei tunta.

Koobassamblik
Koobassamblik Foto: Indrek Tammekänd

Näiteks on Hiiumaa metsad meelepärased kassikakule, euroopa naaritsale, jugapuule, põhja nahkhiirele, merikotkale, rohelisele hiidkuprale, laanekakule, põhja-nahkhiirele, habelendlasele, laanepüüle, tedrele, kaunile kuldkingale, kõdu-koralljuurele ja kärbesõiele ja luuderohule.

Mõned Hiiumaa liikidest on nõnda haruldased, et neid leidub Eestis või lausa kogu Euroopas vaid mõnes üksikus kohas. Näiteks on selline liik euroopa naarits. Hiiumaa metsades on mõned mujal Eestis haruldased liigid lausa laiemalt levinud. Näiteks leidub saarel rohkelt koobassamblikku ja harilikku kariksammalt.

Loodussõbralik tulevik on täna

Merikotka poeg.
Merikotka poeg. Foto: Renno Nellis

Rahvusparki on Hiiumaale püütud luua ka korra varem, ent toona seda ei sündinud. Täna vaatame aga ühiskonnana märksa teadlikumalt otsa maailmas valitsevale olukorrale ja vajadusele tegutseda loodust säästvalt. Uurides laiemat pilti, näeme kogu maailmas ja pea kõigis valdkondades üha tugevamat suundumist loodussõbralikkuse poole. Seda nii loodusressursside ammendumise tõttu, liikide väljasuremise peatamiseks kui ka kliimamuutuse pidurdamiseks.

Euroopa Liidus on võetud sihiks, et nii maismaad kui ka merealasid tuleks senisest märksa laialdasemalt kaitsta. Täpsemalt on eesmärgiks seatud kaitse alla võtta 30 protsenti mere- ja 30 protsenti maismaa-aladest. Selline oluline siht aitab hoida looduskeskkonda ning sel moel ka inimest ennast. Hiiumaa põliste ja harukordsete riigimetsade kaitse alla võtmine oleks ühtlasi vajalik samm selle eluliselt olulise eesmärgi täitmiseks.

Vana okasmets Hiiumaal.
Vana okasmets Hiiumaal. Foto: Indrek Tammekänd

Hiiumaal asuvad metsad on maapealne paradiis nii inimeste kui ka haruldaste metsaliikide jaoks. Need metsad võiksid olla kui Eesti Białowieża, millest rääkida uhkusega kaugematele ja lähematele külalistele ning tulevastele põlvedele. Hoiame siis hästi seda Hiiumaa metsade erilist hingust ning ärme lase ainulaadsetel loodusväärtustel käest lipsata.

Ettepanek Hiiumaa rahvuspargi moodustamiseks:

Hiiumaa rahvuspargi moodustamise ettepanek hõlmab üksnes riigimaadel paiknevaid alasid.
Hiiumaa rahvuspargi moodustamise ettepanek hõlmab üksnes riigimaadel paiknevaid alasid. Foto: Eestimaa Looduse Fond
  • Võtta kaitse alla 187 ruutkilomeetrit peamiselt metsaalasid;
  • Kõik alad asuvad riigimaadel;
  • Metsades elab vähemalt 111 haruldast ja kaitsealust liiki;
  • 80 protsenti aladest oleks piiranguvöönd, kus lubatud püsimetsandus, jahipidamine jmt;
  • Keskkonnaministeerium otsustab, kas ja kuidas ettepanekuga edasi minna.

Uuri lähemalt:

www.hiiurahvuspark.ee
Märksõnad
Tagasi üles