N, 8.12.2022

Rein Kuresoo ⟩ Kõpusse rahvuspargi loomisel jäi puudu kannatlikkusest

Rein Kuresoo
, Fookuse Keskkonna toimetaja
Kõpusse rahvuspargi loomisel jäi puudu kannatlikkusest
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Fookuse Keskkonna toimetaja Rein Kuresoo. FOTO: Margus Ansu
Fookuse Keskkonna toimetaja Rein Kuresoo. FOTO: Margus Ansu Foto: Margus Ansu
  • 1999. aastal otsustas valitsus algatada Kõpu rahvuspargi rajamise
  • Ametnikud ei suutnud oma kavatsusi toona kommunikeerida
  • Kohalike elanike vastuseisu tõttu jäi rahvuspark loomata

Hiiumaa loodus ei võinud sellest, et Kõpu rahvuspark jäi omal ajal loomata, kirjutab toimetaja Rein Kuresoo.

Professor Kalevi Kull käis 1994. aastal välja idee Eestimaa rahvuspargist. Ta kirjutas muu hulgas: «Väga tähtis on see, et kaitsealade elanikud saavad ise kaitsealuse ökosüsteemi osaks. Üheks kaitstavaks osutub nende eluviis.»

Toona oli veel hullude ideede aeg. President Lennart Meri olevat sellesse vaimuvälgatusse suhtunud irooniaga, öeldes, et ta pole kandideerinud rahvuspargi direktoriks.

President Lennart Meri olevat irooniaga öelnud, et ta pole kandideerinud rahvuspargi direktoriks.

1990. aastate lõpul tuli kaitseministeerium korraks välja ideega rajada Korbi mägedele suurtükipolügoon. On väidetud, et just Lennart Meri tegi seepeale valitsusele ettepaneku rajada Kõppu hoopis rahvuspark.

3. augustil 1999 otsustas valitsus parvlaeval Ofelia peetud istungil Kõpu rahvuspargi algatamise ja tegi keskkonnaminister Heiki Kranichile ülesandeks korraldada ettevalmistustööd. Rahvuspargi kaitse-eeskirja eelnõu polnud jõudnud veel valmis saada, kui kõpulased ja ka teised sõnakamad hiidlased hakkasid nõudma, et neile seda rahvuspargi asja selgitataks.

Kõpulased pidasid millenniumivahetusel oma kõige olulisemaks vaatamisväärsuseks tuletorni, idee rahvuspargist neid ei ahvatlenud.
Kõpulased pidasid millenniumivahetusel oma kõige olulisemaks vaatamisväärsuseks tuletorni, idee rahvuspargist neid ei ahvatlenud. Foto: Margus Ansu

Hiiumaal, Saaremaal ja Vormsil oli juba 1990. aastast alates tegutsenud Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala, mille mõte jäi paljudele arusaamatuks, ehkki just kaitseala Hiiumaa kontori juhataja Ruuben Post oli teinud kõigist asjaga seotud isikuist kõige tõhusamat tööd, et veidi ebamäärane moodustis sisuga täita. Lisaks sellele oli Kõpus maastikukaitseala, mis oli äsja moodustatud varasemate kaitsealade baasil. Nii tuligi Postil ja Hiiu maavalitsuse keskkonnaosakonna juhatajal Maie Jeeseril vastata kohalike inimeste kõige esimestele küsimustele, ehkki neilegi ei olnud täpselt selge, mis imeloom see Kõpu rahvuspark siis lõpuks ikkagi on.

Kõrgessaare vallavanem Jaan Puusepp sai rahvuspargi loomise otsusest teada Hiiu Lehest. «Ma ei tea, millistel kaalutlustel otsustas valitsus Kõppu rahvuspargi rajada ja mida minister esmatähtsaks pidas,» tunnistas ta. «Hiiumaal ei tea seda keegi. Ainult keskkonnaminister Heiki Kranich teab, mida ta rahvuspargi rajamisega taotleb. Aga tema vaikib.»

Loodetavasti on nii Hiiumaa rahvuspargi idee algatajail kui ka kohalikel inimestel praegu rohkem kogemust ja kannatlikkust.

Ent Kranichil ei lastud liiga kaua vaikida. Ehkki tal ei olnud veel kõiki vastuseid rahvuspargis kehtestatavate piirangute kohta, mis hiidlastele kõige enam muret tegid, tuli ta välja «rõõmusõnumiga», mida oleme kuulnud ka tänavu: tema soov oli, et ehituskeeluvööndis võiks ehitada kuni kaldani välja. Kranich palus Kõrgessaare vallal teha riigikogule «mereäärse maa väärtustamiseks» ettepanek toonase ranna ja kalda kaitse seaduse § 9.3.1. tühistamiseks.

Vaade Kõpu tuletornist metsasele Hiiumaale.
Vaade Kõpu tuletornist metsasele Hiiumaale. Foto: Peeter Langovits

Ent kõik see ei suutnud vaigistada kohalike inimeste hirmu «meretaguse asja» ees.

«Kahju, et meil on petmishimuline minister Kranich. Aastaid tagasi meelitati ka hiidlasi kasutama Lääne-Eesti Panga teenuseid. Tulemus: kõik jäid oma rahast ilma, ka hiidlased. Nüüd petetakse meid rahvusparki,» kirjutas kohalik elanik Karin Vannas-Pihel Hiiu Lehes. «Ärge laske vanakurja, s.o rahvusparki oma õuele,» kirjutas samas Hans Korge, viidates Karula rahvuspargi loomise kogemusele. Rahvuspargi idee ei meeldinud ka Ristnas surfiparadiisi pidavale Paap Kõlarile, kes leidis, et see võiks segada piirkonnas seiklusturismi arendamist, pakkumata loodusturismi näol rahuldavalt toimivat alternatiivi.

Ehkki Kõpu rahvuspargil oli koha peal ka pooldajaid, suri idee paari aastaga välja. Tagantjärele on mitmed endised rahvuspargi vastased kahetsenud, et nii läks, sest Hiiumaa loodus ei ole sellest võitnud. Loodetavasti on nii Hiiumaa rahvuspargi idee algatajail kui ka kohalikel inimestel praegu rohkem kogemust ja kannatlikkust, et rahvuspargi loomise idee rahulikult läbi arutada.

Märksõnad
Tagasi üles