Terje Põvvat ⟩ Mesilaste elu pole enam meelakkumine

Lutserni-lehemesilane (Megachile rotundata) on Euroopas elav mesilane, kes on hea tolmeldajana introdutseeritud muu hulgas Põhja-Ameerikasse, Austraaliasse ja Uus-Meremaale. Eestisse on teda võõrliigina keelatud sisse tuua. Foto: AdobeStock

Koos mesilastega taanduksid igavikku õunad, viinamarjad, virsikud, maasikad, pähklid, arbuusid, avokaadod ja piprad ning tühjaks jääks ka kohviriiul, kirjutab looduskaitsja ja mesinik Terje Põvvat.

Mesilased teevad võimalikuks selle, et tuhanded taimeliigid üldse saavad paljuneda. Mesilased, see on taristu – sisuliselt tanklavõrgustik ja toidukaubandus. Elurikkuse ja loodushüvede koostöökogu (IBPES) hiljutises raportis kirjutatakse, et sajast taimeliigist, mis toidavad üle 90 protsendi maailma rahvastikust, tolmeldavad mesilased rohkem kui 70 liiki. BBC aga kalibreeris probleemi sõnastuse veelgi pragmaatilisemalt: kui mesilased maailmast kaovad, kaovad meie toidupoodidest umbes pooled kaubad.