VÕIM JA JULGEOLEK ⟩ Lahingulised kaotused on Venemaa ladviku sõdimissoovi kasvatanud

Azovstali kaitsjate ja teiste Ukraina sõdurite vaprus, moraal ja kartmatus on osutunud Kiievile otsekui tuumarelvaks ning on teravas kontrastis 24. veebruarist alates lääne valitsuste poolt korduvalt väljendatud hirmuga kolmanda maailmasõja ees. Foto: Ukraina presidendi kantselei/Str

Haagi Strateegiliste Uuringute Keskuse kaks teadurit analüüsisid minevikusõdu ja jõudsid järeldusele, et Vene-Ukraina sõja lõppemiseks lähiajal lootust pole. Väline surve Venemaale pole piisavalt tugev ja riigisiseselt on Putini populaarsus ainult kasvanud. Ka Ukrainal pole võimalik hetkel sõdimist lõpetada.

Kui pidada Venemaad (vähemalt paberil) Ukrainast tugevamaks pooleks, ennustab sõjaajalugu 70-protsendilise tõenäosusega tugevama poole ehk venelaste võitu. Just nii tihti on ajavahemikul 1800–1998 sõja võitnud tugevamaks peetud pool. Aja jooksul on ilmnenud, et asümmeetriliste sõdade kohta see suhtarv ei kehti, tugevamate poolte šansid neid võita on märksa väiksemad. Hiljutised Iraagi ja Afganistani sõjad kinnitavad seda.