VÕIM JA JULGEOLEK ⟩ Hellar Lill: Vene-Ukraina sõja olevikust ajaloolase pilguga

Nii enne kui ka pärast Ukraina agressiooni algust on Venemaa üritanud lääne õuele lükata mõttelisi «Trooja hobuseid», mille kõhtu on peidetud süüdistused NATO liiga agressiivses laienemispoliitikas. Foto: Türgi Turismiamet

Sõjasündmusi peaaegu reaalajas ilmuvatest meediakajastustest tarbides ei ole meil tegelikult aimu, mida need sündmused tähendavad Ukraina või Euroopa saatuse jaoks pikemas plaanis. Praegu võime registreerida emotsioone, mida sõjakoledused meis tekitavad, aga kindlaid teadmisi võime käimasolevast sõjast saada alles mõni aeg pärast sõja lõppu ja ka siis jäävad meid kurnama vaidlused sõja olemuse üle, kirjutab ajaloolane Hellar Lill.

Ajalooteaduslikult ei saa Ukrainas käimasolevat sõda veel tõsisemalt uurida, sest uurijate käsutuses pole veel kummagi osapoole tõsiselt võetavaid allikmaterjale, praegu on neist näha vaid väike ja pinnapealne, sõjauduga kaetud osa. Sündmuste tähtsus ja tähendus ning mõju selgub alles tagantjärele. Pole ka ajaloouurija tavalist eelist – teadmist, kuidas sündmus lõppes.