VÕIM JA JULGEOLEK ⟩ Miks Eesti riik kriisides põrub?

Ukraina sõda on esile toonud mittetulundusühingute keskse rolli ühiskonna kriisidega kohandumisel. Pildil MTÜ Saagu Parem algatatud kogumiskampaania Ukraina sõjapõgenikele, abi saadeti Võrust bussiga Poola piirile. Foto: Arvo Meeks/Lõuna-eesti Postimees

Eesti riik valmistab ette uut ja paremat kriisideks valmisoleku seadust. Paradoksaalsel moel võib selle seaduse väljatöötamine aga hoopis halvendada riigi kriisideks valmistumist, sest põhiprobleem pole kriisijuhtimine, vaid valitsemise üldine madalseis, mida kriisid ainult võimendavad, kirjutab toimetaja Meelis Oidsalu.

«Kriisi» on seni defineeritud nimelt kui midagi lühiajalist, ajutist. Kriisid olevat loomult erandlikud ja erakordsed. Valitsemissuutlikkuse tajutud puudujääkide raamimine kriisijuhtimise võimetusena võimaldab probleemi riigiaparaadi jaoks isoleerida ja erakorralikustada, eraldada ülejäänud, nn rahuaegse valitsemise probleemidest.