/nginx/o/2021/03/03/13661227t1h2251.jpg)
/nginx/o/2022/04/06/14467566t1h4f52.jpg)
- Päevapaabusilm oli kuni eelmise sajandi keskpaigani Eestis haruldane
- Praeguseks on päevapaabusilm koerliblikast tunduvalt arvukam
- Kliimamuutused nihutavad paljude liblikate levialasid põhja poole
Kevadliblikate seas on kaks «kirjut» liblikat, kelle kohtamine ennustab põnevat suve. Need on koerliblikas ja päevapaabusilm.
Nende kahe liigi eluring on pealtnäha sarnane, isegi kokkulangev. Mõlemad liigid talvituvad valmikuna ja nende röövikud toituvad kõrvenõgesel. Kuid möödunud sajandi jooksul on nende kahe liigi arvukuses kliima soojenemise tõttu toimunud suured muutused.
Üks kahaneb, teine kasvab
Kuni möödunud sajandi keskpaigani oli koerliblikas Eestis laialt levinud ja tavaline. Päevapaabusilm oli seevastu haruldus. Väga külmadel talvedel päevapaabusilmad hukkusid ja nii võis päevapaabusilm mitmeks aastaks kaduda. Sajandi keskpaigast alates hakkas päevapaabusilma levik laienema, kuid ta jäi siiski koerliblikast vähem arvukaks. Aastatel 1968–1972 oli iga päevapaabusilma kohta 10 koerliblikat.
Kaks «kirjut» liblikat, kelle kohtamine kevadel ennustab põnevat suve, on koerliblikas ja päevapaabusilm.
1979/1980. aasta külmal talvel hukkusid Mandri-Eestis mõlema liigi esindajad pea täielikult. Kuid päevapaabusilma arvukus taastus kiiremini. Juba aastatel 1982–1983 oli päevapaabusilmade arvukus 2,5–3 korda suurem koerliblikate omast. Päevaliblikate leviku ja arvukuse kaardistamise tulemusel aastatel 2016–2017 selgus, et päevapaabusilm on koerliblikast juba pea kuus korda arvukam.
Mis võiks olla selliste muutuste põhjus? Sama trend, kus koerliblika arvukus langeb ja päevapaabusilm võtab tema koha üle, on ilmnenud ka mujal Euroopas. Vastuse saamiseks peame analüüsima liikide leviku ja eluviisi muutuseid.
/nginx/o/2022/04/06/14467567t1h2dc2.jpg)
Levilad liiguvad põhja poole
Koerliblika praegune levik ulatub välja Skandinaavia poolsaare põhjatipuni. Päevapaabusilma levik ulatub vaid Soomes Vaasa-Kuopio jooneni. Ta võib ringi lennates sattuda kaugemalegi, kuid püsivalt põhja pool (veel) ei ela.
Rootsis on päevapaabusilma leviku muutused täpsemalt teada. Möödunud sajandi algul ulatus päevapaabusilma vaid 60 laiuskraadini, kuid 1930. ja 1940. aastate soojemate suvede toel levis ta isegi kuni 650 kilomeetrit põhja poole. 1960. aastate jahedate ja vihmaste suvede tulemusel taandus ta tagasi sisuliselt sajandi alguse piirile. 1980. aastate soojemate suvede toel levis ta taas põhja suunas ja tema leviku põhjapiir on sisuliselt sama, mis praegu Soomeski.
Samamoodi on põhja poole nihkumas nende liblikaliikide lõunapiir. Talvituvatele valmikutele pole ohtlik üksnes käre talvekülm: liiga soojas ei saa nad talvituda. Seepärast on päevapaabusilma ja koerliblika lõunapoolne levik määratud piiriga, kus jaanuari keskmine temperatuur jääb veel alla 10 kraadi.
Ühe põlvkonna asemel kaks
Muutuseid liblikate eluviisides näeme meist lõuna pool, Kesk-Euroopas. Koerliblikad on sealsetes soojemates ja pikemates suvedes olnud alati bivoltiinsed – see tähendab, et suve jooksul on kasvanud kaks põlvkonda.
/nginx/o/2022/04/06/14467569t1h974b.jpg)
Päevapaabusilm oli möödunud sajandi kestel univoltiinne ehk suve jooksul kasvas vaid üks põlvkond. Alates 2005. aastast onpäevapaabusilm Kesk-Euroopas pea alati olnud bivoltiinne ehk osa suvel koorunud valmikutest on juba samal suvel paaritunud ja munenud. See annab tunnistust, et suved on muutunud pikemaks.
Koerliblikale ei sobi põud
Koerliblika arvukuse languses on välja toodud selge seos põuaste suvede sagenemisega. On selgunud, et neil aastatel, mil suve algus on kuiv ja kuum, koerliblika arvukus langeb. Neil aastatel, kui suve algus on jahedam ja vihmasem, koerliblika arvukus kasvab.
Koerliblikas on juba jõudnud oma võimaliku leviku piirile Põhja-Jäämere ääres.
Täpsemalt asja uurides selgus, et põuastressis nõgeselt ei saa koerliblika röövik piisavalt toitu ja liblikadki munevad põuasel ajal vähem mune. Tundub, et päevapaabusilma mõjutab põud vähem või suudab suurem liblikas paremini lennata ja leida üles puude vilus niiskematel kohtadel kasvavad nõgesed.
Kliima soojenemine mõjutab meie kahte tavalist ja sarnase elukäiguga päevaliblikat erinevalt. Koerliblikas on juba jõudnud oma võimaliku leviku piirile. Enam kaugemale põhja poole pole tal võimalik liikuda – Põhja-Jäämeri tuleb ette. Päevapaabusilmal on veel veidi ruumi minna.