VÕIM JA JULGEOLEK ⟩ Psühholoog Mati Heidmets: «Ma ei usu jutte Putini haigusest või hullusest» (2)

Meelis Oidsalu
, Fookuse Võimu ja julgeoleku toimetaja
Copy
Tallinna Ülikooli sotsiaalpsühholoogia professor Mati Heidmets ütles, et võime mõeldamatuid piire ületada käib diktaatori ametikirjelduse juurde.
Tallinna Ülikooli sotsiaalpsühholoogia professor Mati Heidmets ütles, et võime mõeldamatuid piire ületada käib diktaatori ametikirjelduse juurde. Foto: Sander Ilvest

Ukraina sõja ajal on läänemaailm oma sõjalist tegevusetust Ukraina kaitsmisel õigustanud «nurkaaetud Putini» narratiiviga. Kohe sõja alguses hakkasid kõlama väited, et Venemaa president Vladimir Putin on haige, hullunud või meeleheitel ning võib tajuda igasugust lääne sõjalist aktiivsust Ukraina kaitsel eksistentsiaalse ohuna. Küsimus «mis toimub Putini peas?» sisaldab korraga mitut vaikivat küsimust. Millised on tema sünnipärased isiksuslikud soodumused? Milline on olnud tema kujunemistee ja elukogemus? Mismoodi sünnipärased omadused ja elukogemus mõjutavad seda, kuidas ta surve alla sattudes käitub? Nendele küsimustele palusin vastuseid Tallinna Ülikooli sotsiaalpsühholoogia professorilt Mati Heidmetsalt.

Kuidas psühholoogile tundub, milline on Venemaa president Vladimir Putin inimesena ja kuidas võiks selline inimene sõja- või kriisiolukorras käituda?

Eks ta toimib nagu iga teine inimene oma maailmanägemise ja maailmast arusaamise raamides. Tavaliselt psühholoogia vaatab ka keskkonda, kus inimene on üles kasvanud. Putin on nõukogude aja produkt ja seda ka karmimas mõttes, sest et tema elu ja kujunemise aeg on olnud seotud KGBga. Nõukogulik pilt maailmast hakkas tema puhul välja paistma kohe, kui ta võimule sai, jutud sellest, et Nõukogude Liidu lagunemine oli suurim katastroof ning et 25 miljonit venelast on jäetud väljapoole uue Venemaa piire. «Lääs on Venemaa põlvili surunud ja nüüd peame püsti tõusma!» võiks olla tema arusaam.

Mina kujutaks küll Putinit perioodiliselt seismas suurte maailmakaartide ees, kus ta siis vaatab Nõukogude Liidu endiseid alasid ja tuletab meelde aega, kui Venemaa mõjusfäär ulatus Tšehhi ja Ida-Saksamaa piirideni välja. Ilmselt on ta otsustanud – ja tõenäoliselt mitte ainult üksinda –, et kõik see «ülekohus», mis on Venemaale viimaste aastakümnetega tehtud, tuleb nüüd ära lahendada.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles