VÕIM JA JULGEOLEK ⟩ Eesti vajab kahe ja poole miljardi eurost kaitsesüsti

Eesti arendab praegu liikursuurtükiväge, aga rahapuudusel tehakse seda miinimummahus, millel pole piisavat sõjalist efekti. Tulejõu märgatava kasvu vajadus on Ukraina kaitsesõja üks peamisi õppetunde. K9 Kõu esitlus Tapal. Foto: Ain Liiva/Virumaa Teataja

Baltikum on sõjaliselt poolsaarekujuline saar, mida erinevalt Ukrainast on isegi kehvas vormis Vene sõjamasinal lihtne lääne varustus- ja tugevdusteedest ära lõigata, kirjutab Fookuse julgeolekutoimetaja Meelis Oidsalu.

Möödunud paari nädala jooksul on juttu olnud miljardi ulatuses täiendavate kaitseinvesteeringute tegemisest ja hädapäraste võimearenduste kiirendamisest. Arvestades asjaolu, et jaanuaris oli valitsus juba otsustanud lisada riigikaitsesse 380 miljonit eurot, võib öelda, et Eesti riik on saanud aru olukorra tõsidusest.