Sõjaajalugu on näidanud, et naised saavad rindel sama hästi hakkama kui mehed. Juhiomadustega naised tõusevad esile ka Eesti kaitseministeeriumi valitsemisalas.
Eestis tekkis õiguslik alus naiste kaitseväeteenistusse võtmiseks alles 2013. aastal, mil muutus kaitseväeteenistuse seadus, nii et naissoost isikutel tekkis võimalus võtta vabatahtlikult kaitseväeteenistuse kohustus. Enne seda oli näiteks toonane vahipataljoni ülem Riho Terras võtnud «mehena» ajateenistusse ühe naise, ka nüüdne kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem on kuuldavasti enne seadusemuudatust ajateenistusse tulekut naistele võimaldanud, sõlmides nendega ajateenistuse ajaks tegevteenistuslepingu.
