AK FOOKUS ⟩ Ukraina sõda: Novorossija narratiivi pimedad tahud

Püssitorude ees korraldatud «valimised» Telmanoves isehakanud Donetski rahvavabariigis 2014. aasta novembris. Foto: MAXIM ZMEYEV/REUTERS/Scanpix

Selle aasta 23. veebruaril esitasid Donbassi isehakanud «rahvavabariigid» Putinile palve abistada neid sõjaliselt Kiievi võimude vastu oma «territoriaalse terviklikkuse» taastamisel. Seda kõike varasemates oblastipiirides, mida Kreml oli paar päeva varem tunnustanud. Ettekääne Venemaa sõja alustamiseks Ukraina vastu sisaldas otsitud viiteid humanitaarkatastroofile ja kõigi võimaluste ammendumisele kon- flikti ohjeldamisel. Need teadagi polnud vettpidavad argumendid, aga sobisid kodupublikule küll.

Lisaks juba varem kõlanud Putini mantrale, et «Ukraina on kunstlik moodustis», mis kokku traageldatud Novorossijast (Uus-Venemaa) ning Poolalt, Tšehhoslovakkialt ja Rumeenialt võõrandatud territooriumidest.

Sellise tunnustamise/mittetunnustamise aktiga asetas Putin ennast Vene impeeriumi isevalitsejate sussidesse, kelle jaoks Ukrainat iseseisva rahvuse ja territoriaalse üksusena polnud olemas. Nagu ka 1897. aastal, mil tsaaririigi rahvaloendus registreeris ukrainlased väikevenelastena.