Politseikindral Elmar Vaheril on jäänud ametis olla veel 15 kuud. Politsei- ja piirivalveameti (PPA) juht on aastatega pidanud omandama oskuse taluda kriitikat ning suutma selgitada ka reapolitseinikele, miks ühiskond reageerib mingitele politseilistele olukordadele üht- või teistpidi. Tema juhtimise ajal on Eesti politsei võtnud selge suuna kogukonnapolitsei ideaali poole. Hõreda asustusega linnastuvas riigis, kus teenused elanikest üha kaugemale konsolideeritakse, on sellega kaasnenud oma väljakutsed. Politseinikud omalaadsete mudelkodanikena kujundavad ühiskondlikku käitumiskultuuri. Kuid milline võiks olla Eestile eriomane politseikultuur?

Pingeperioodidel, kus ühiskonnas on rohkem segadust, pingestuvad ka suhted jõustruktuuridega ja nende rolli üritatakse vaidlustada oma huvidest lähtuvalt. Mis on politsei tuumikülesanne?

Arutelu politsei käitumise üle – ja ma ei räägi siin ülesannetest, vaid käitumisest, sest käitumine on meie ABC – ei tohi karta, seda tuleb soodustada. Kui vaadata meie taasiseseisvunud Eestit, siis olid ju need ajad, et kui Tallinna linnapea vahetus, siis muutus ka politseijuht. Võiks küsida, miks nii oli.

Sel ajal, kui mina sisenesin organisatsiooni, oli kurjategijatele või kinnipeetutele peksaandmine tavaline, see tuli kaasa ühest organisatsioonist, mille nimi oli miilits. Need, kes sealt tulid ja võimu niimoodi rakendasid... See oli hirmus vaatepilt. Tänaseks oleme jõudnud organisatsiooni, kus kõige olulisem ülesanne on inimeste aitamine.

Kommentaarid (1)
Copy