VÕIM JA JULGEOLEK ⟩ Balti välisluureteenistused vajavad ulatuslikku reformi

Eesti välisluureameti sõsarjulgeolekuteenistus Lätis on Valsts drošības dienests (VDD) ning Leedus Valstybės saugumo departamentas (VSD). Foto: Kuvatõmmised

Möödunud, 2021. aasta oli Eesti ja teiste Balti riikide välisluureametitele raske. Rahvusvahelisi julgeolekukriise, mis seaduse järgi nende ametite ampluaasse kuuluvad, oli mitu ja peaaegu kõik neist tabasid Balti riikide poliitilisi juhtkondi ootamatult. Nagu kirjutab peadirektor Mikk Marran välisluureameti värske aastaraamatu eessõnas, olid nende võtmeteemad eelmisel aastal «Venemaa relvajõudude suurõppus Zapad, pingete eskalatsioon Ukraina suunal ja Valgevene režiimi organiseeritud hübriidrünnak NATO idapiiril».

Üldisem mure Balti välisluuretega ongi selles, et need on muutunud mõttekodadeks, mis asuvad erakordselt turvatud ja seetõttu kallil taristul ning kasutavad oma mõtete reastamiseks märksa kohmakamaid ja kallimaid arvuteid kui sõsarasutused tsiviilmaailmas. Julgeolekukeskkond on aga muutunud, julgeolekukriisid on üha hübriidsemad ning ka eelmise aasta Valgevene hübriidkriisid esitasid tellimuse hoopis teistsuguste välisluureasutuste järele.