VÕIM JA JULGEOLEK ⟩ Piret Hartman: tänapäeva Eesti inimesel võib olla mitu rahvusidentiteeti, aga võiks olla üks riigiidentiteet

Kultuuriministeeriumi asekantsler Piret Hartman kinnitab, et Eesti riik saab hakkama nende inimeste lõimimisega, kes on siin ühiskonnas juba olemas, ja tuleb toime ka uute tulijatega. Foto: Erakogu

Koroonakriisi ajal on palju räägitud ühiskonna lõhestatusest. Pandeemiaga võitlemise ajal pole Eesti riik jätnud unarusse ühiskondliku sidususe monitoorimist – ülemaailmse kriisi kiuste võeti möödunud aasta novembris vastu sidusa Eesti arengukava, mille koostamist alustati 2019. aastal Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsiooni valitsemise ajal. Uurisin kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantslerilt Piret Hartmanilt, kas ja mida püütakse uues arengukavas varasemast teisiti teha.

Kõigepealt palun ütelge rahvakeeli, mis see sidusus on, millega seda süüakse? Kas sidusus seisneb mingite ühiskondlike pingete puudumises või saab seda ka positiivselt sõnastada?

Sidusus on see, kui inimesed, kes on oma koduks valinud Eesti, tunnevad ennast siin hästi ja saavad end teostada, ning et ka need Eesti inimesed, kes elavad välismaal, on kontaktis Eestiga, Eesti kultuuriruumiga ja saavad võimaluse Eesti ellu panustada. Seejuures ei ole oluline, et teisest rahvusest inimene, kes saab kultuuriruumi osaks, kaotaks oma juured. Eesti identiteet lisandub olemasolevale.

Tänapäeva ühiskonnas võib inimesel olla mitu rahvusidentiteeti, näiteks segaperekondade lapsed ei pea valima ühe või teise identiteedi vahel, pigem on neil nii see kui ka teine enesetaju. Sidusus on ka see, kui erinevate kogukondade vahel on suhtlus ja kontaktid, kui keegi jää kõrvale ega eraldatuks.