R, 9.12.2022

MAJANDUSELU ⟩ Maris Vainre, Mariliis Öeren: kuidas riik mõjutab sinu igapäevast käitumist?

Maris Vainre, Mariliis Öeren: kuidas riik mõjutab sinu igapäevast käitumist?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Õieti ei ole riigil võimalik toimida ilma elanike käitumist kujundamata. Libedad ja lumme mattunud linnatänavad mõjutavad inimeste käitumist, kuigi Tallinna linnal küllap puudub selleks kavatsus.
Õieti ei ole riigil võimalik toimida ilma elanike käitumist kujundamata. Libedad ja lumme mattunud linnatänavad mõjutavad inimeste käitumist, kuigi Tallinna linnal küllap puudub selleks kavatsus. Foto: Madis Veltman
  • Kui eetiline on kulutada avalikku raha kinnituseta, et investeering on mõistlik?
  • Riigil ei ole võimalik toimida ilma elanike käitumist kujundamata
  • Hästi töötavad teenused ja keskkonnad austavad inimeste vajadusi ja soove

Vastutustundlik riigivalitsemine arvestab inimeste vajadustega ja püüab vältida kahju tekitamist, kirjutavad mõttekoja Praxis analüütikud Maris Vainre ja Mariliis Öeren.

Eestis puudub ühtne tava riigi tööd kvaliteetselt mõõta. See tähendab, et me ei tea, kui hästi riik oma eesmärki täidab. Näiteks Ameerika Ühendriikides rahastati pikalt noorte uimastiennetusprogrammi D.A.R.E., teadmata, et see suurendas uimastite tarvitamist. Selle taipamiseni jõuti kvaliteetsete mõju hindamise meetodite abil.

Riigi ja kohalike omavalitsuste ülesanne on toetada elanike heaolu ehk täita meie majanduslikke, tervislikke, sotsiaalseid ja julgeolekuga seotud vajadusi. Valitsejail on selleks terve ampluaa võimalusi, mida tahtmatult ja tahtlikult, tulemuslikult ja tulutult või koguni ootamatute tagajärgedega kasutatakse. Siia sortimenti kuuluvad tuttavad lähenemised – õiguste ja kohustuste kehtestamine (nt seadused), majanduslike stiimulite loomine (nt trahvid, maksud), teadmiste jagamine (nt õpetamine, informeerimine) –, aga ka elu- ja töökeskkonna kujundamine. Nende elluviimine makstakse kinni meie ühisest rahakotist: maksude ja avalike tulude kaudu kogutud rahaga. Kuidas hinnata, kas ametnikud kulutavad meie raha mõistlikult?

Eetilise rahastamise eestimaised eripärad

Juhuslikustatud kontrolluuringud (JUKUd) on üks parimaid viise põhjuslikkust hinnata: kas programm (põhjus) vähendab uimastikasutust (tagajärg). See uurimismeetod võimaldab luua kontrollitud olukorra, kus moodustatakse omavahel äravahetamiseni sarnased grupid, ainult et üks neist läbib programmi ja teine mitte. Kui programmi lõpuks on kahe grupi vahel erinevusi (nt uimastite tarvitamisel), siis saame järeldada, et see vahe tekkis programmist; muud mõjurid (nt uimastite kättesaadavus, sotsiaal-majanduslik olukord) on mõlemal grupil samad ega põhjusta gruppidevahelist erinevust.

Valitsejail on heaolu toetamiseks terve ampluaa võimalusi, mida tahtmatult ja tahtlikult, tulutult ja tulemuslikult või ootamatute tagajärgedega kasutatakse.

Eestis on keeruline selliseid kvaliteetseid uuringuid teha. Riik ja kohalikud omavalitsused JUKUsid enamasti oma töö mõju hindamistes ei väärtusta. Riigi mõjumõõtmise hangete tingimused sunnivad pakkujaid sageli piirduma küsitluste või intervjuudega. Nendel meetoditel on oma koht teadmusloomes, aga need ei võimalda hinnata seda, mida riik teada soovib: oma töö mõju.

On ametnikke, kes argumenteerivad, et pole eetiline teha JUKUsid, kus osale pakutakse teenust ja teistele mitte. Teisalt, kas on eetiline pakkuda kõigile teenust, mille mõjus ega kahjulikkuse puudumises me ei saa kindlad olla, sest seda pole piisavalt hästi mõõdetud? Kui eetiline on kulutada avalikku raha ilma kvaliteetse kinnituseta, et investeering on mõistlik?

Riigivalitsemine toetagu inimväärikust

Samuti pelgame mõtet, et riik kujundab meie käitumist. Ometi on Eesti demokraatia aluseks meie antud mandaat seda teha. Riigi ülesanne on kindlustada, et ühiskonnaliikmed kaitseksid oma turvalisust – nt paigaldaksid suitsuanduri või kannaksid autoga sõites turvavööd. Riik peab looma võimalusi, et elanikud paluksid tuge, kui nad seda vajavad – läheksid arsti juurde või taotleksid toetusi. Neid ja paljusid teisi hüvesid on tarvis rahastada ning nii on avalikul võimul ka kohustus tagada, et inimesed maksavad makse.

Selleks et teenused toetaksid meie heaolu, on tähtis, et neid luuakse, arvestades nii meie erinevusi kui ka sarnasusi.

Õieti ei ole riigil võimalik toimida ilma elanike käitumist kujundamata: neutraalset keskkonda, mis kellegi käitumist ei mõjuta, pole olemas. Libedad linnatänavad mõjutavad inimeste käitumist, kuigi Tallinna linnal küllap puudub selleks kavatsus. Ka kuivad ja puhastatud kõnniteed kujundaksid inimeste liiklemisotsuseid. Erinevus on mõju suunas ja võibolla ka ulatuses.

Hästi töötavad teenused ja keskkonnad austavad inimeste vajadusi ja soove. Näiteks inimene, kes ei ole ennast veel kroonviiruse vastu vaktsineerinud, ei pruugi olla vaktsiinide vastu. Võibolla vajab ta liikumiseks ratastooli ja vaktsineerimispunkti pääseb ainult mööda treppi. Füüsilise keskkonna element, mis ei ole kavandatud kedagi tõkestama, võib siiski mõjutada terve rühma inimeste käitumist.

Meist igaühel on omad tahtmised ja vajadused. Selleks et teenused toetaksid meie heaolu, on tähtis, et neid luuakse, arvestades nii meie erinevusi kui ka sarnasusi. Meid ühendavad soovid tarbida teenust, toetada oma tervist või olla majanduslikult kindlustatud, aga eristavad eelistused, kuidas neid vajadusi saavutada.

Kuidas teame, et riik teeb head?

Isegi kui ühishüve on loodud hoolega, ei tähenda, et see oma eesmärki täidab. Inimesed on komplekssed. Meil on erinevaid, sageli omavahel vastuolus olevaid ootusi ja ajesid. Vahel käitume iseendalegi ootamatult. Kuigi käitumisteaduslikud taipamised (behavioural insights) aitavad ennustada, mis võib inimeste heaolu toetada või takistada, saame avaliku võimu pakutud lahendustes kindlad olla siis, kui teame, keda ja mis kontekstis need aitavad.

Kui riigi eesmärk on toetada elanike heaolu, siis on sel ka vastutus tugineda oma valikutes kvaliteetsetele teadmistele.

Oluline on kokku leppida, mida me väärtustame mõju all: kas see on rahaline mõju (kellele?), mõju heaolule (kelle heaolule? mis laadi heaolule?), teenuse tarbimisele (millise teenuse?). Tähtis on arvestada ka meie teadmiste kvaliteediga ehk sellega, kui palju on neis müra ja kallutatust.

Kui riigi eesmärk on toetada elanike heaolu, siis on sel ka vastutus tugineda oma valikutes kvaliteetsetele teadmistele. Küsimus pole, kas riik või avalikku teenistusse valitud spetsialistid mõjutavad meie käitumist. Nad teevad seda paratamatult – see on nende töö. Küsimus on, milline see mõju on. Vaid nii on võimalik vältida tahtmatut kahju.

Maris Vainre õpinguid Cambridge’i ülikooli doktorantuuris toetab haridus- ja noorsooameti (Harno) Kristjan Jaagu programm

Märksõnad
Tagasi üles