VÕIM JA JULGEOLEK ⟩ Eesti tsiviil-militaarsuhete pingelised hetked

Kaitseväe juhataja vahetuse tseremoonia peastaabi ees 4. detsembril 2018, mil kindral Riho Terraselt võttis ameti üle tollane kindralmajor Martin Herem. Foto: Mihkel Maripuu

Küsimused sellest, millistel teemadel võib kaitseväelane avalikkuses sõna võtta või kui detailselt on otstarbekas demokraatlikult valitud poliitilisel juhtkonnal ette kirjutada sõjalise operatsiooni või võimearenduse üksikasju, on sama vanad kui demokraatia ja kui sõjandus. Poliitikute ja professionaalide tülidel võivad riigikaitse puhul olla riigi käekäiku pikalt määravad tagajärjed.

Taasiseseisvunud Eestis on need tülid olnud pigem ohutud nääklused ja olnud suuresti põhjustatud asjaolust, et Põhiseaduse Assamblee võttis põhiseaduse riigikaitse osa üle poolautoritaarse Eesti 1938. aasta põhiseaduse tekstist, kus kaitseväe juhataja oli poolpoliitiline figuur (nagu seda oli alates 1934. aastast hilisem täiskindral Johan Laidoner), kelle üle täit käsuõigust polnud ühelgi valitud tsiviilisikul.