MAJANDUSELU ⟩ Uued elektrihinna hüvitised ulatuvad Euroopas nullist sadade eurodeni

Euroopa suurriikide seas vastanduvad Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi lähenemised. Kui esimene rakendab kõiksugu abinõusid, siis teise meelest pole täiendavaid hüvitisi vaja. Ühendkuningriigi peaminister Boris Johnson ja Prantsusmaa president Emmanuel Macron. Foto: Alastair Grant/Pool/Reuters/Scanpix

Valitsustele, kes püüavad koroonakriisiga plahvatuslikult kasvanud riigieelarve puudujääke koomale tõmmata, tuli elektrihinna järsk tõus ebameeldiva üllatusena.

Kuna elektrit tarbivad kõik, seega ka kõik valijad, rakendavad Euroopa valitsused hinnatõusu leevendamiseks kõikvõimalikke abinõusid. Enamasti tahavad riigid kulu kasvu kuidagi hüvitada. Aga näiteks Ungari on kehtestanud energiahinna ülempiiri, mis on tootmiskulust madalam. Novembris määras sealne valitsus ka bensiini ja diislikütuse hinnapiiriks 1,30 eurot.

Euroopa suurriikidest on kõige heldem Prantsusmaa, kus rahvas hõlpsasti tänavaile tuleb. Valitsus külmutas novembris gaasihinna kuni selle aasta lõpuni ja kompenseerib selle energiatarnijatele laenudega. Aastavahetusel jagas riik ka kõrgete hindade leevenduseks 4,4 miljardit eurot.