Euroopa suurima mõttekoja Euroopa Välissuhete Nõukoda (European Council on Foreign Relations) vanemekspert Kadri Liik (51) tegeleb Venemaa sise- ja välispoliitika, Vene ja lääneriikide suhete, Läänemere piirkonna ning Ida-Euroopa arengute analüüsiga. Ta on käimasoleva julgeolekukriisi ajal olnud esil avaldustega, mis ei lange tingimata kokku Eesti valitsuse vaadete ja hoiakutega. Seda enam on põhjust huvi tunda, kuidas üks Eesti mõjukamaid rahvusvaheliste suhete eksperte praegust pingelist olukorda tõlgendab.
VÕIM JA JULGEOLEK ⟩ Kadri Liik: «Eesti kipub võitlema vana võitlust» (6)
Mis on see, millest Eestis praegu teie hinnangul Euroopa julgeoleku küsimustes hästi aru ei saada?
Eestis ei ole lõpuni aru saadud, kui täielikult on kadunud see mõtteviis, mida Euroopas kohtas kuni 2012. aastani: eeldus, et Venemaa ikkagi demokratiseerub ja hakkab peatselt olema üks meie hulgast. Putini naasmine Kremlisse surmas ja Krimmi annekteerimine mattis selle ootuse.
Mulle tundub, et Eestis sageli ei mõisteta, et näiteks Prantsusmaa ja Saksamaa ettepanekud dialoogiks Venemaaga, kui need aeg-ajalt tulevad, võrsuvad alati juba sellelt uuelt, Krimmi-järgselt pinnaselt. Eestis tõlgendatakse neid tagasiminekuna, kõige andeksandmisena, naasmisena vanadesse aegadesse, kus Venemaa oli sõber.
Meie eeldame, et dialoog tähendab, et Venemaaga räägitakse kui sõbraga, aga ta ju ei ole sõber. Sestap meid see ärritab, sestap me nõuame, et Venemaa peab täitma tingimused dialoogiks. Aga teised ei näe seda nii. Venemaaga räägitakse kui problemaatilise naabriga.