MAJANDUSELU ⟩ Elektriturg on turg küll, kuid omapäradega

Elektriturul aga on ka tehnilised piirangud: energiat tuleb toota sama palju, kui tarbitakse. Foto: Remo Tõnismäe

Kadunud kirjamees Boris Buracinschi rääkis, kuidas ta kord istus Tsarskoje Selos kohvikus ja kuulis pealt kõrvallauas istunud vene perekonna – isa, ema ja väike poeg – keskustelu. Poeg kiitis ümbritsevat ilu ja uuris: kes siin elab? Siin elas tsaar, vastas isa. Selle peale tahtis poiss teada, kus on tsaar praegu. Tsaar tapeti ära, kõlas vastus. Poeg kaalus hetke ja päris, kas tsaari tapsid sakslased. Ei, venelased, kostis isa. Selle peale sattus poeg ilmselt täielikult segadusse, mida väljendas ka järgnenud küsimus: «Isa, aga kas meie oleme sakslased?»

Kõik teavad, et turg ja turumajandus on head. Ka elektriturg oli veel hiljuti üks hea asi, mis tõi meie elektrihinna mõnigi kord madalamaks, kui Eesti kohaliku tootmisega oleks saanud pakkuda. Nüüd, kui elektrienergia hind on taeva poole kihutanud ja hulk tarbijaid on saanud ebameeldivalt suure elektriarve, tekib mõistagi ajus segadus: vaba turg on ju hea, kuid see olukord on paha. Siit tuleb kiiresti ekslik järeldus, mis vastuolu näiliselt lahendab: elektriturg pole mingi vaba turg.