Rannikul toimivatesse loodusjõududesse tuleks suhtuda aukartusega, kirjutavad Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere ja Tallinna Tehnikaülikooli professor Kevin Parnell.
Merede ja ookeanide rannad on midagi enamat kui pelgalt maa ja mere piirjoon, kuhu laksuvad lained ja mis varieerub soisest mangroovimetsast ulmeliselt kaunite liivarandadeni. Rannik on üks kõige energiarikkamaid kohti Maal, jäädes selle poolest pikaajalises arvestuses alla vaid maavärinatele, vulkaanipursetele ja asteroiditabamustele. Kuna vee pind on tuulelainete jaoks peaaegu ideaalne lainejuht, parem kui vaskjuhe elektrivoolule, siis jõuab ükskord randa suur osa sellest energiast, mida tuul on patsutades või tagant tõugates merre süstinud.