MAJANDUSELU ⟩ Hinnaindeksi koostamisel tuleb mõistus tööle panna

Möödunud aasta koroonakriisi ajal lennukiliiklust polnud ja Tallinna lennuväljal valitses tühjus, aga tarbijahinnaindeksi tarbeks tuli kuidagi piletihinnad leida. Foto: Eero Vabamägi

Statistikaameti juhtivanalüütik Viktoria Trasanov on tarbijahinnaindeksi (THI) ja selle eelkäijate kokku arvutamisega tegelenud üle 30 aasta, praktiliselt kogu selle aja, mil Eestis seda on tehtud. Tema sõnul ei saa THI koostamisel lähtuda pelgalt statistikast, vaid tuleb kasutada ka oma hinnanguid – tulemus peab olema endalegi usutav.

Mis alustel THId kokku pannakse, miks sellel on sellised osad, nagu on?

THI eesmärk on iseloomustada tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust eratarbijale. Selle lahterdamise, sisse-väljaarvamise aluseks on rahvusvaheline klassifikaator, eesti keeles individuaaltarbimise klassifikaator ITK, inglise keeles COICOP. ÜRO on vastu võtnud uue klassifikaatori, mille peame eeldatavasti kasutusele võtma 2026. aastal.

Praegune klassifikaator jagab tooted ja teenused 12 põhigruppi, mis jagunevad alarühmadeks. Eurostat lisas 2016. aastast veel ühe alumise taseme, viienda. Kohustus on võtta arvesse kulutusi, mis ületavad ühe tuhandiku kõigist arvesse võetavatest kulutustest..

Kuidas hinnad indeksisse tekivad? Kas käiakse vihikuga mööda poode?

Vihikuga mööda poode ei käida, sellest me oleme lõpuks vabanenud.

Indeksi kaalust umbes 75 protsenti mõjutavaid hindu tuleb hinnaregistraatoritelt. Hinnaregistraatorid töötavad kümnes riigi punktis. Neile on ette antud kirjeldused, mille järgi nad peavad otsima kaupadele kolm hinda, teenustele üks kuni kaks, sest kõiki lihtsalt pole nendes piirkondades nii palju.

Registraatorid käivad 2018. aastast ringi tahvelarvutitega ja sealt läheb teave andmebaasi, mida meil varem polnud. Selle poolest oleme siiski kaasaegsel tasemel.