Russia Today reklaamkuup Šeremetjevo lennujaamas.

FOTO: Wikimedia Commons

Aprilli keskpaigas, koroonaviiruse haripunktis, ilmus uudis, et Eesti on langenud ajakirjandusvabaduse indeksis 3 postitsiooni ja paikneb nüüd 14. kohal ning et üks langemise põhjustest on Sputnik Eesti tegevuse peatamine, kirjutab Kaitseliidu vabatahtlike blogi Propastop.

Propaganda ja poliitiline surve

Raporti veebilehel on iga riigi kohta ülevaade, kus esitatakse tulemus koos lühikirjeldusega selle kujunemise põhjustest. Eesti osast leiab kokkuvõtte pealkirjaga «Venemaa propaganda ja poliitiline surve».

Kokkuvõttest saab lugeda kolmest tulemusi mõjutanud põhjusest, millest üks, Sputniku tegevuse peatamist puudutav on üsna mitmetimõistetava: «Veel üks tegur, mis defineerib Eestis diskussiooni ajakirjandusvabaduse üle, on Venemaa propaganda. Eesti survestas 2019. aasta lõpus sulgema kremlimeelse Sputniku Tallinna toimetuse. Võimud põhjendasid oma käiku faktiga, et Sputnik Eesti katusorganisatsiooni tegevjuhi vastu on Ukraina territoriaalse tervliklikkuse õõnestamise tõttu kehtestatud Euroopa Liidu sanktsioonid. Jätkuna käivitas Venemaa valitsus Eesti vastu globaalse kampaania, väites, et Eesti rõhub Venemaa meediat.»

Kuvatõmmis Reporters Without Borders lehelt

FOTO: Kuvatõmmis

Kuigi eelnev on üsna üldsõnaline saab sellest välja lugeda, et indeksi koostajate hinnangul peetakse kremlimeelset, riiklikult finantseeritud propagandat vabaks ajakirjanduseks ning Euroopa Liidu sanktsioonide rakendamist ajakirjandusvabaduse piiramiseks.

Samuti luges Sputniku tegevuse peatamise negatiivse mõju indeksile välja ka Yana Toom. Toomi sõnul üllatas teda, et Eesti postitsiooni langemise ühe põhjusena toodi välja Sputnikuga toimunu. Toomi hinnangul on see üldist Venemaa-vastast fooni arvestades hea sõnum.

Uudis ajakirjandusvabaduse indeksis langemise kohta pälvis Venemaa meedias elavat tähelepanu, kuna see oli jätk Eesti-vastu suunatud kampaaniale Sputniku toimetuse tegevuse peatamise eest.

Kuigi indeksi kujunemise metodoloogia on Piiridega Ajakirjanike veebilehel üleval, pole siiski selge, millise info põhjal Eesti sel korral kohti kaotas. Eesti on aastaid püsinud kõrgel 11. kohal.

Venemaa aktiivne tegevus Piirideta Ajakirjanike suunal

Venemaa meediast leiab uudiseid sellest, kuidas on tehtud mitmeid katseid Sputniku toimetuse sulgemise teema viimiseks Piirideta Ajakirjanike juhtideni. Näiteks kohtusid Sputnik Eesti peatoimetaja ja Russia Today tegevdirektor Venemaa saatkonnas Pariisis Piirideta Ajakirjanike peasekretäri, Christophe Deloiriga.

Samuti saatis Russia Today kirjaliku avalduse indeksit koostavale organisatsioonile, millele vastuses lubas Piirideta Ajakirjanike Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia osa juht Jeanne Cavelier uurida olukorda Eestis ning kaaluda selle kohta ka avaliku pöördumise tegemist.

Hetkel on keeruline hinnata, kas ajakirjandusvabaduse indeksis langemine on esimene reaalne tulem Venemaa Eesti vastu suunatud kampaanias. Rahvusvahelistes organisatsioonides Eesti survestamiseks tehtav Venemaa lobi on üsna arvestatav ning selle konkreetse näite pealt peaks Eesti ajakirjandus küsima Piirideta Ajakirjanike juhtidelt selgitusi, miks kremlimeelse propagandaga võitlemine Eesti postitsiooni halvendas.