Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

«Ma-ilm ja mõnda»: Kas maailmal on kopsud? (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Raskematel puhkudel tuleb kroonilise hapnikuvaeguse raviks kasutada hapnikumaski.
Raskematel puhkudel tuleb kroonilise hapnikuvaeguse raviks kasutada hapnikumaski. Foto: Sander Ilvest

Ei ole, kopsud on organid ja biosfääril pole organeid. Kopsud on evolutsioneerunud varustama keerulisi aeroobseid organisme elutegevuseks vajaliku hapnikuga ning väljutama hingamise lõpp-produkte, milleks on süsihappegaas ja vesi. Ja hea on, et biosfääril kopse pole. Hoiaks jumal meid selliste looduslike süsteemide eest, mis atmosfääri hapnikku pidevalt ning massiliselt juurde tooksid – hapnikku on meil õhus just parajal määral.

Hapnikku pole maakeral mitte alati vabal kujul leidunud. Läks miljardeid aastaid, et sinivetikate tubli töö tagajärjel kujunes atmosfääri ja veekeskkonna nüüdne seisund. Seejuures enamik nende toodetud hapnikust kulus raua ja väävli oksüdeerimisele. Vaid neli protsenti toodetust jäi atmosfääri ja ookeani: kergesti oksüdeeruv materjal sai otsa.

Tagasi üles