Fosfor on hädavajalik ressurss, mida pole võimalik asendada. Taastumatuks loodusvaraks fosforit küll pidada ei saa – pärast pruukimist jääb fosfor, nagu iga teine keemiline element, ikka fosforiks. Mure on selles, et inimkond ei oska äratarvitatud fosforit tõhusalt kinni püüda ja uuesti heaks otstarbeks tarvitada.
Paradoksaalselt on taastumatute ressurssidega olukord parem. Viimaste seas on enim murelikku tähelepanu pälvinud fossiilkütused (nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas), mille tõhus taasteke inimesele adutavas ajaskaalas on võimatu. Samas liigub energeetika pikkade sammudega nende asendamise suunas.