Fosfori tark kasutamine – vajadus ja võimalus

Et meie siseveed ja meri ületoitmisest päästa, tuleb seega nii lämmastiku kui ka fosfori ärakannet vähendada. Foto: Eero Vabamaegi/PM/SCANPIX BALTICS

Kristjan Zobel kirjutab tänases Maa-ilma loos fosfori tähtsusest elusorganismidele ja seega vältimatult ka inimkonnale ning mainib sedagi, et suur osa fosforist läheb inimtegevuse tõttu pärivett minema. Praegused tehnoloogiad seda hajusat fosforit tõhusalt toidutootmisse tagasi ei too, mistõttu sõltub inimkond fosforirikastest mineraalidest, mis omakorda loob eeldused geopoliitilisteks konfliktideks.

Uut fosforiidisõda ennustab ta siiski kaugemas tulevikus.

Postimehe arvamusküljelt selgub, et viimases küsimuses on ökoloogiaprofessor liiga optimistlik: leidub neid, kes fosforiidi uurimiseks kohe puurima tahavad hakata, ja ega siis ka kaevandamiseks kopp maasse löömata jää.

Fosfor koos lämmastikuga on üks kahest peamisest inimtekkelise veekogude toitainetega ülerikastumise põhjustajast. Kuid kumba neist primaarsete produtsentide (fotosünteesivate organismide – toim) vohamise piiramiseks vähendama peaks, sõltub paljudest asjadest. Üks neist on toitainete tasakaal: enamikule taimedest sobib lämmastiku-fosfori suhe 16:1. Element, mida on antud suhtest vähem, kipub piirama taimekasvu.