Jaak Valge: Eesti rahvastikupoliitika suundadest ja võimalikkusest

Jõud ja suurus ei ole paljusid suuri rahvaid päästnud väljasuremisest, kellest on alles heal juhul vaid kirjaread kroonikates. Vahel tasub olla väike ja tark siil kui suur ja rumal karu. Foto: Artur Kuus

Professor Kalev Katus kirjutas 1997. aastal Eesti rahvastikuarengu probleeme käsitledes, et nende lahendus sõltub lõppkokkuvõttes sellest, «kuivõrd ja kui kiiresti ja kas üldse hakkavad riigikorralduses igat masti võimu-, partei- ja muidumeeste seas tooni andma riigimehed».

Eesti kuulub oma rahvastiku arengutasemelt kõige arenenumate riikide hulka, mis tähendab, et probleemidele peame leidma ise originaalseid lahendusi. Minevikku vaatamine ka ei aita, sest siis tuleks riigi ja ühiskonna areng suunata hoopis madalama tööviljakusega agraarühiskonda, kus valitsevad ka teised normid ja kombed, millega tõenäoliselt vähemalt nooremad põlvkonnad ei oleks nõus. Peame rohkem panustama ühiskonna sidustamisse ja lõimimisse ning hoidma oma konservatiivset immigratsioonipoliitikat.