Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

«Ma-ilm ja mõnda»: Süsi maa peal

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
See taimne biomass, mis maa küljes juurtega kinni on, läheb pärast raiumist taevasse.
See taimne biomass, mis maa küljes juurtega kinni on, läheb pärast raiumist taevasse. Foto: Tairo Lutter

Kus kokku saavad süsihappegaas, vedel vesi ja päikesevalgus, seal üldjuhul lokkab elu.

Seda teades peaks elu eelkõige otsima ookeani pinnakihtidest. Lisaks sellele, et seal on valge (valgust varjab vesi, mitte hiiglasteks kasvanud isekalt dominantsed taimed), on ookeanis süsinikku peidus ligi 50 korda rohkem kui atmosfääris. Siiski pole fotosüntees, mis mineraalset süsinikku orgaanilisteks molekulideks pöörab, maailmameres hoogsaim. Atmosfääris on küll süsihappegaasi umbes 0,04 protsenti, samas on maismaa fotosüntees kokkuvõttes tulemuslikum kui ookeanis.

Tagasi üles