Saare surm ja metsa elu

Vastseliina piiskopilinnuses suri haiguse kätte üle 160 saarepuu. Foto: Tairo Lutter

Saare surm on Lääne-Eestist üle käinud. Eks mujaltki, aga et meil on see puu levinud peamiselt maa lääneosas, on ka saaresurm siin silmaga nähtavam. Saaresurm on saarepuudel (Fraxinus) leviv haigus, mille tekitaja on kottseen Hymenoschyphus fraxineus. Nimi ei peta, nakatunud puud enamasti surevad. Põhjalikult kirjutab sellest siinsamas saaresurma parim asjatundja Eestis, Eesti Maaülikooli professor Rein Drenkhan.

Saaresurmal on kindlasti ka laiem looduskaitseline mõju, ent esmalt saarepuust endast. Täpsemalt harilikust saarest, teadusnimega Fraxinus excelsior. Tegu on valdavalt meist veidi lõuna pool lehtmetsades levinud päris tavalise puuga. Eesti jääb aga selle leviku piirimaile ja suures osas meie maast on ta silma rõõmustav poolharuldus. Paiguti hinnatav kui kõva väärispuit, paiguti kui ägedat kuumust andev saunaküte. Aga nagu teame, on Eesti seest suurem kui väljast ja ka saar mängib maa eri nurkades erinevat osa (vt põhiloo lisalugu).