Tiina Tambaum: vanade meeste kohal hõljuvad üksinduse tolmupilved

Eakate treening Lõwenruh' pargis. Foto: Tiina Oja

Vananedes võib inimesi tabada hulk hädasid, millest üksildus võib olla hirmsaim. Inimese aju käsitleb üksildust ohuna, samamoodi nagu nälga ja janu. Seetõttu reageerib aju üksilduse tundele ärevuse, rahutuse ja suurema haavatavusega. Kui inimesel on nälg või janu, siis teeb ta kõik võimaliku, et hankida süüa või juua. Kahjuks üksilduse ohuga hakkamasaamisel inimene sellist agarust välja ei näita. Pigem vastupidi, tõmbub kaitsesse. 

Talust sõitis mööda pikk pulmarong, ülemeelikut tuututamist kostis mitme kilomeetri taha.

«Pähh! Selline lärm tuleks ära keelata,» porises Lembit.

Vaatasin talle otsa ja küsisin: «Kas tõesti on su asjad nii halvad, et enam pole võimalik teiste rõõmust rõõmu tunda?»

Nii halvad need asjad just polnud. Aga tujutus hiilis ligi, sest suurem osa päevadest tuli mööda saata iseenese seltskonnas.