Jäta linnule laulupuu ja kalale kodujõgi

Keskkonnainspektsioon lubas siin langetada ainult haigeid ja vigastatud puid. Foto: Aivar Põldvee

Jõekalda lagedaks raiumine rikub forellijõgesid - veetemperatuur tõuseb ja kala kaob. Keskkonnainspektsioon aga väidab, et raiumisel silma peal hoida pole võimalik.

Kui ma selle aasta aprilli algul teaduste akadeemia lähetusega Stockholmi sõitsin, rabas mind juba esimestel skääridel kasvavate puude otsas kostvate lindude laul. See vast polekski midagi tähelepanuväärset, kui mitte asjaolu, et selja taha, Eestisse, jäi vaikus. Olen seda maad viimastel kümnenditel palju sõitnud, kuid seekord tabasin tugeva dissonantsi. Mitut liiki lindude laul äratas mind hommikuti mu Stockholmi korteri akna allgi, kostis isegi rähni toksimist ja õhtuhämaruses sain korrusmajade ja puude vahel näha liikumas hirvi ning ringi kalpsamas jäneseid. Tagasisõidul tervitasid mind sadamas lillede vahel lendavad mesilased. Loodus elas.

Taas Eestis tajusin, et midagi on Eesti loodusega lahti. Siin on midagi puudu ja see, mis veel alles, kahaneb kohutava kiirusega. Nagu kadusid puud käesoleva aasta kevadel Esna jõe äärse Öötla küla Uustalu maadel, kusjuures keskkonnaamet oli lubanud raiuda üksnes haigeid ja vigastatud puid. Ent maha raiuti nad kõik, sealhulgas ka Natura kaitseala alla kuuluva kunagise hea forellijõe Esna kaldavöötmest, kus puistu lageraie on üldse ilma loata keelatud.