Surijate eest hoolitsemine on Eestis lapsekingades

Vilja Toomast leiab, et inimesel peab hoolimata tervislikust seisundist olema võimalus säilitada oma väärikus viimase hingetõmbeni. Foto: Sander Ilvest

Riigikogu liige Vilja Toomast (57) on tuntud poliitikuna, kuid ta on ka üks väheseid, kes on Tartu Ülikoolist saanud meditsiinipsühholoogi diplomi. Pärast ülikooli lõpetamist töötas ta Tallinna kiirabihaigla südamekeskuses psühholoogina, kuid ka poliitikas olles ei ole ta õpitud eriala unustanud. Enne riigikogu praegusse koosseisu valimist Reformierakonna nimekirjas töötas ta peaaegu kaks ja pool aastat Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) juurde loodud palliatiivravi keskuses psühholoogina.

Surmast ja suremisest võib meedia kaudu teada saada vaid siis, kui puhkeb mõni skandaal või on lahkunud mõni tuntud inimene. See teema puudutab aga kõiki inimesi, sest keegi meist ei jää siiailma igaveseks.

Alles kaks aastat on Põhja-Eesti Regionaalhaigla juures töötanud Eesti esimene palliatiivravikeskus, mis rahuldab vaid kübekese vajadusest selle raviviisi järele. Kui tahame, et meie inimesed saaksid rahus ja väärikalt surra, peavad ka vastavad riigiasutused senisest palju rohkem keskenduma palliatiivravile ning poliitikud nägema ette vajalike ressursside eraldamist.