Rail Balticu salajutust sai kahe teraga mõõk

Rail Balticu kavandatav rongipeatus Pärnus. Foto: Arhitektuuribüroo Pluss

Kui fakte kontrollida ei saa, teeb minister otsuse ühe huvilise sõnu uskudes. Rail Balticut puudutavad otsused said seetõttu vale suuna juba õige ammu ja probleemid üha kuhjuvad.

Valitsus sekkus Rail Balticu rajamisse, tuginedes ministritele esitatud väärinfole. Materjale ei olnud võimalik kontrollida ja see lõi pinna otsuste kallutamiseks: professionaalselt ettevalmistatud materjalid jätavad otsustajatele petliku mulje, et nad teevad otsuse ise. 2001. aastal ratifitseeritud Århusi konventsiooni (ÜRO konventsioon keskkonnateabe kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise kohta – toim) parem järgimine oleks taganud üldsuse tõhusa juurdepääsu teabele, otsustusele ja õigusemõistmisele keskkonna vallas ning praegu oleksime palju paremas olukorras.

Valitsuskabineti nõupidamine, mis toimus 22. septembril 2011, oli kui peitusemäng. Avalikkusele teatati Rail Balticu rajamisest läbi Pärnu. Mida täpselt otsustati ja mis lähteandmed esitati, oli varjatud veebruarini 2017. Ministrid ei teadnud, et mulje mõistlikust otsusest loodi valede abil. Dokumendid viis nõupidamisele majandusminister Juhan Parts, kes ilmselt ei teadnud vigadest Rail Balticu projektiga algusest peale tegelenud nõunik Anti Moppeli koostatud dokumendis.