Marschall Billingslea: Balti panku läbib ka Iraani ja Põhja-Korea must raha

Palestiina sunniitidest araablaste organisatsioon Hamas on üks neist äärmusrühmitustest, mis on lõiganud kasu rahapesust. Foto: Mahmoud Khattab/Zumapress.com/SCANPIX

Ameerika Ühendriikide rahandusministeeriumis terrorismi rahastamise ja finantskuritegudega võitlemise üksust juhtiv Marshall Billingslea on mees, kes võtab terroristidelt raha ära ning takistab rahapesu. Ta tuletab meelde rahapesu väljajuurimise tähtsust, hoiatades, et Eestit läbivat musta raha võidakse kasutada Eesti sõdurite ründamiseks konfliktipiirkondades või trollivabriku loomiseks Peterburis.

Kas saate öelda, milline raha on Baltimaid, sealhulgas Eestit läbinud?

Läbi Baltimaade on liikunud aastate jooksul erinevat musta raha, sest eri tüüpi musta raha liigub ka Venemaal. Üks osa on Venemaal tekkiv raha, mida püütakse liigutada läände, ning teine osa liigutatakse Venemaale, et see sealtkaudu läände viia.

​Venemaal tegutsevad mitmed Põhja-Korea nimel raha liigutavad isikud, kes on lisatud mitte ainult USA, vaid ka ÜRO sanktsioonide nimekirja. Venemaal liigub väga palju Iraani raha, nii püüab Iraani Rahvuskaart pesta sealtkaudu naftamüügist saadud raha. Seda raha liigutatakse ka Süüria pankadesse, kust see läheb omakorda Venemaale. Seal toimub raha ülekandmine terroriorganisatsioonidele. Näiteks on Hezbollah’l Venemaal tegutsev «erapankur».

Samuti liigub palju Venezuela raha. Just hiljuti rakendasime seetõttu sanktsioone Venemaa panga Evrofinance Mosnarbank suhtes. Samuti tuvastasime Venemaal põllumajanduspanga (Rosselhozbank – toim), mis tegeles Põhja-Korea rahaga. Raha liigub nendest riikidest Venemaale ning mõnikord jääb sinna, kuid suures osas viiakse välja, sealhulgas Baltimaade kaudu.

Eesti ja Läti olid 1990. aastatel pärast iseseisvuse taastamist olukorras, kus hinnati, et investeerimine itta on suure riskiga, kuid võib tuua suure kasumi. 1990. aastatel oli vähene poliitiline tahe probleemiga tegeleda, sest see teeb asjad keeruliseks ning võtab tempo maha. Selle tulemusena kasvas mitteresidentide osa Eesti ja Läti pankades väga suureks. Polnud ka poliitilist tahet sundida panku olema enesekriitiline.