Töötate väga keerulises keskkonnas. Viimaste aastate jooksul on Prantsusmaa ja Euroopa kannatanud terrorirünnakute tõttu. Mis on nende juhtumite uurimise juures suurimateks väljakutseteks?
See oli õnnestunud terroriaktide tõttu tõesti suur väljakutse. Viimane selline oli Lyonis (viitab reedesele pakipommiplahvatusele – toim), enne seda 2018. aastal Strasbourgis, pidevalt otsitakse uusi võimalusi terroritegude korraldamiseks.
Justiitssüsteem peab samuti leidma meetodid ennetamiseks ning pidevalt õppima, õppima ka vigadest. Kriminaalasjade filigraanne menetlemine peab olema eesmärk ning Pariisi prokuratuuris see nii ka oli (Molins töötas varem Pariisi peaprokurörina – toim). Kurjategija süüdimõistmine on vaid üks osa ning menetluse käigus ei tohi unustada kannatanuid. Ohvritele toe pakkumine on tähtis osa menetlusest.
Loomulikult oli iga menetluse puhul eesmärk saada tulemus kiiremini ja efektiivsemalt, sest praeguseks on terrorism muutunud nn odavaks džihaadiks, mille käigus rünnatakse tsiviilobjekte, politseinikke või ka puhkusel sõjaväelasi. Seda tehakse kättesaadavate vahenditega improviseerides. Väga oluline on potentsiaalseid isikuid jälgida, et tabada väikseimgi märk radikaliseerumisest. Järjest raskem on sellist tüüpi rünnakuid avastada varases staadiumis.