Mõtteid statistilisest metsainventeerimisest

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Anneli PaloTÜ teadur, maastikuökoloog (PhD)

17. mai 2019, 00:01

Aprillis esitas Keskkonnaagentuur järjekordset ülevaadet Eesti metsade seisundist ning statistilisest metsainventuurist (SMI). Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp kiitis avasõnas SMI usaldusväärsust ja rõhutas, et küsimusi on tekitanud andmete kasutamine, mõeldes ilmselt suurenevat raiemahtu õigustavaid tõlgendusi.

Uurisin lootusrikkalt mõnede esitletud arvude-graafikute sisukust lähemalt. Endiselt ei eristatud enamiku näitajate puhul kaitstavate ja majandatavate metsade andmeid.

Raiemahtu hindab SMI aastase viibega, seega arvutati 2018. aastal raiutud tihumeetrid välja eksperdihinnanguna. Võimalikuks mahuks saadi 12,5 miljonit tihumeetrit, mis on senistest aastamahtudest suurim. Ka SMI ei vastaks täpsemalt, sest metoodika suhteline viga ühe aasta lõikes on ligi 13 protsenti. 2016. aastal raiuti 9–12 miljonit tihumeetrit, 2017 aga 11–14 miljonit tihumeetrit.

Kommentaarid

Märksõnad

Tagasi üles