«Ma-ilm ja mõnda»: Kultuuriühikute isekas elu

Meemi all tuleks mõista ideed, uskumust või käitumismustrit, mida majutab ühe või mitme indiviidi meel. Eesti tuntuim meem on laulupidu. Foto: Erik Prozes

Siis kui Charles Robert Darwin (1809–1882) loodusliku valiku teooria rajajana teaduse superstaariks sai, ja kui varane geneetika tekkis, ei teadnud keegi, mida geenid endast õieti kujutavad. Sellest hoolimata oli juba toona võimalik uurida organismide tunnuste pärandumise matemaatilisi seaduspärasusi ja püstitada niinimetatud «keskne dogma», mis väitis, et pärilikkuse kandjad, tollal iduplasmaks kutsutud, päranduvad vanemailt järglastele sõltumata sellest, mis juhtub organismi keharakkudega.

20. sajandi keskpaigas toimunud molekulaarbioloogia revolutsiooni käigus saadi teada pärilikkuse materiaalsete kandjate struktuur ja avastati geneetilise informatsiooni kood, muutes sellega geenid käegakatsutavaks materiaalseks tõelisuseks. Samas, hoolimata tõigast, et pärilik informatsioon on salvestatud konkreetsetesse molekulaarsetesse struktuuridesse, on evolutsioonilisest vaatenurgast peamine just neisse peidetud sõnum.